Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestlase geen lõimub loodevenelase omaga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tõnu Esko koostas oma doktoritöö raames geneetilise struktuuri kaardi, kus populatsioonide paiknemine oli selges korrelatsioonis geograafilise asendiga. | FOTO: Sille Annuk

Läinud reedel Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud geneetikul Tõnu Eskol (27) on hoolimata noorusest ette näidata kümneid publikatsioone maailma tippteadusajakirjades. Doktoritöö võttis kokku vaid osa sellest, millega ta on viimase kolme aasta jooksul tegelnud.

FOTO: Repro

Muu hulgas valmis Esko osalusel teadusartikkel, mis kinnitab eestlase geneetilist kuulumist Euroopa rahvaste hulka, teisalt aga soomlaste harjumatut kaugust meist. «Võrdlesime omavahel erinevaid rahvaid, et näha, millised rahvused on sarnasemad,» selgitas ta.

Teadlased uurisid 16 Euroopa rahvust, neist mõnda – näiteks lõunasoomlasi ja Kuusamo piirkonna põhjasoomlasi – uuriti ka kahes osas. Igast sellisest populatsioonist analüüsiti kuni saja inimese DNA-järjestusi ja saadi rahvuste erinevusindeksid.

Madalaim erinevusindeks on eestlastel loodevenelaste, lätlaste, leedulaste ja poolakatega. Geneetiliselt kõige kaugemal asuvad meist aga itaallased, prantslased, hispaanlased ja Kuusamo piirkonna põhjasoomlased. Samas jäävad ka lõunasoomlased uuringute kohaselt eestlastest kaugemale kui rootslased, ungarlased ja põhjasakslased.

«Eestlaste suurem sarnasus pigem lätlaste ja leedulaste kui soomlastega oli teada ka varasematest klassikaliste veremarkerite uuringutest, ent seekordne uurimus näitas meie geneetilisi suhteid nii süvitsi esmakordselt,» lisas geneetik.

Esko rääkis, et 13. sajandist on Eestit valitsenud nii sakslased, rootslased, poolakad kui ka venelased. «Lisaks sellele on Eesti territoorium olnud ajalooliselt jagatud Eestimaaks ja Liivimaaks, mis koosnes praegusest Põhja-Lätist ja Lõuna-Eestist. Kahe rahvuse piirialadel toimub ikka segunemist,» märkis ta.

Kõik see on meid lõppkokkuvõttes kujundanud sarnasemaks oma baltlastest ja slaavlastest lähinaabritega ning viinud kaugemale soomlastest. Samal ajal on siiski säilinud tugev keelesugulus.

Soomlaste eraldatus

Paradoksaalselt on eestlased ometi ka geneetiliselt soomlaste lähimad velled, keda neil on võtta. Ülejäänud rahvad jäävad põhjanaabritest lihtsalt veelgi kaugemale kui eestlased. Eestlased jagavad soomlastega väikest, aga unikaalset ühisosa, mis jääb kahe rahva eraldumise eelsesse aega.

«Nii soomlased kui ka eestlased on soome-ugri rahvad, kes tulid siia tuhandete aastate eest Uuralitest, meri eraldas aga soomlased teistest rahvastest,» selgitas Esko. «Kuigi pinnal on näha meie 800-aastane migratsioonilainete virvendus, on sügavamal ometi endiselt jälgitav soome-ugri geenipärand.»

Tema sõnul on geneetikute tulevikuväljakutse uurida, milles see pärand konkreetsemalt väljendub.

Doktoritöö ei käsitle siiski pelgalt eestlaste kohta Euroopas, vaid ka meie maakondlikke erinevusi. Nii näiteks kinnitasid uuringud selgelt Põlvamaa ja Ida-Virumaa eestlaste suuremat sarnasust venelastega, Võrumaa ja Valgamaa elanikel on paljugi rohkem ühist lätlastega ning saarlastel skandinaavlastega.

«Väikesed maakondlikud erinevused on Eestis tõepoolest praegugi säilinud – vanasti ei sõidetud vankriga maha sadu kilomeetreid, et leida noorikut,» lausus Esko. «Pruut leiti ikka naabertalust või -külast. Seega on Eesti sees kujunenud kogukonnad, mis on omavahel sarnasemad.»

Kui võtta aga võrdlusmaterjaliks näiteks hiinlased või jaapanlased, on eurooplased siiski teadlase kinnitusel omavahel vägagi sarnased. Veelgi suuremat pilti vaadates on aga kogu inimkond 99,9 protsendi ulatuses geneetiliselt identne ja teadlased uurivadki seda imeväikest osa, mis meid eristab.

«Inimgenoomist 0,1 protsenti määrab ära näiteks selle, miks haigestub osa inimestest teatud haigustesse,» selgitas Esko. «Sellest 0,1 protsendist tuleneb ka meie unikaalne erinevus teistest inimestest ja rahvustest.»

Eestlased kui eurooplased

Rahvuste geenisuguluse uurimine moodustas siiski vaid osa noore mehe doktoritööst.

«Meil on olemas geenivaramu 50 000 eestlaselt võetud vereproovidega, aga nende andmete kasutamiseks rahvusvahelises koostöös tuli kõigepealt näidata, kui sarnased on eestlased võrdluses teiste Euroopa rahvastega,» rääkis ta.

«Ameerika kolleegid on varem väitnud, et teie, eestlased, olete nii kaugel idas ja põhjas ning seega nähtavasti pooleldi asiaadid,» selgitas geneetik. «Teiseks ütlesid need ameeriklased, et kuna eestlasi on nii vähe, siis oleme me ilmselt kõik ühte nägu ja omavahel sugulased.»

Esko sõnul oli vaja tõestada vastupidist selleks, et saaks kasutada Eestis tehtud avastusi mujal Euroopas ja vastupidi.

«Eestlased on niisiis tõelised eurooplased ja seega kehtivad Euroopas läbi viidud geeniuuringute tulemused ka meie kohta, nii nagu meie geenipanga põhjal tehtud uuringute tulemusi saab kasutada Euroopas,» rääkis teadlane.

Esko lisas, et eestlaste ülejäänud eurooplastega sidumine muutiski Eesti Geenivaramu geenipanga rahvusvaheliselt «kasutamiskõlblikuks».

Tagasi üles