Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Uimastipruukimine nõuab nädalas kahe Eesti mehe elu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Repro

Euroopa Narkoseirekeskuse (EMCDDA) värske raporti andmetel sureb Euroopas keskmiselt nelikümmend 15–39-aastast meest miljoni elaniku kohta aastas, Eestis aga üheksa korda rohkem – lausa 353.

Selles kurvas pingereas on teisel kohal Iirimaa, mille vastav näitaja (140) jääb aga meile juba kaks ja pool korda alla. Meie lähematest euroliidu naabritest on suurim näitaja Rootsil – 74 –, mis on viis korda väiksem kui Eestil. Võrdluseks, Läti vastav näitaja on vaid 15.

Eesti eripära

Eestit teiste riikidega kõrvutades selgub, et meie arvu paisutab suureks mitu asjaolu. Esiteks oleme ka üleüldises arvestuses narkosurmade poolest Euroopa Liidus ikka veel esikohal, teiseks on Eestis suurem hulk surijatest n-ö nooremas vanusegrupis (15–39 eluaastat), kuna meile jõudsid narkootikumid hiljem kui Lääne-Euroopasse. Kolmas Eesti eripära on mitme riigiga võrreldes meeste mõnevõrra suurem osakaal surijate hulgas.

Nii tekibki olukord, kus üldarvestuses ületab Eestis suremus Euroopa keskmise viis korda, kuid 15–39-aastaste meeste võrdluses on vahe juba üheksa korda.

Tallinnas Tervise Arengu Instituudi juures tegutseva Eesti Uimastiseire Keskuse teaduri Katri Abel-Ollo sõnul kinnitab Euroopa statistika seniuuritut, kusjuures probleemi olemust võiks veelgi kitsamalt piiritleda.

«Seniste uuringute põhjal võib öelda, et Eesti süstivate narkomaanide enamik on mehed, [nad on] nooremad kui 30 eluaastat ja kõnelevad vene keelt,» rääkis ta.

Lisaks sotsiaalsetele teguritele kasvatab Eesti surmade arvu asjaolu, et siin kasutatakse juba kümmekond aastat erinevalt muust Euroopast heroiini asemel selle üliohtlikke sünteetilisi analooge – fentanüüle.

«Suremuse teeb eriti suureks just kasutatav aine ehk fentanüül ja 3-metüülfentanüül, mis on ülimalt kange narkootikum ja mida on kerge üle doseerida,» kõneles Abel-Ollo.

Fentanüüli tuntakse tänaval valge hiinlase ning selle keerulisema nimega ja veelgi kangemat venda afgaanlase või valge pärslase nime all.

Abel-Ollo sõnul on Eestis narkootikumide tõttu surijate profiil aasta-aastalt sama, kuid siiski võib märgata trendi, et väheneb Harjumaa ja Tallinna osakaal ning kasvab Ida-Virumaa oma. Kui 2010. aastal oli 71 protsenti surmadest Harjumaal, siis mullu juba 59 protsenti, Ida-Virumaa osakaal kasvas aga veerandilt kolmandikule.

Teaduri sõnul näitavad uuringud, et Eesti eri paigus on moes erinevad sõltuvusained.

«Peamised süstitavad narkootikumid on olnud Tallinnas fentanüülid ja amfetamiin, Kohtla-Järvel moonivedelik ning Narvas amfetamiin ja fentanüülid,» rääkis ta. «Läbi aastate on süstivate narkomaanide seas levinud ka narkootikumide segatarbimine.»

Saatuslikuks saavad aga ikkagi just afgaan ja valge hiinlane. Nii näitab surmapõhjuste registri ja kohtuekspertiisi andmete ühisuuring, et pea iga teine narkosurm tuleb kirjutada illegaalse 3-metüülfentanüüli arvele (46 protsenti juhtumitest) ja viiendik fentanüüli arvele. Neile järgnevad 11 protsendiga morfiin-heroiin, seitsme protsendiga amfetamiin ja kuue protsendiga metadoon.

Ennatlik rõõm

Kui vaadata laiemat pilti, siis võis värskes narkoraportis esmapilgul näha ka rõõmusõnumit – narkosurmade arv vähenes Eestis 2010. aastal ühe aastaga veerandi võrra ehk 146-lt 111-le miljoni elaniku kohta vanuses 16–64 eluaastat. Oleme küll endiselt punased laternad, kuid enam mitte päris püüdmatus kauguses.

Paraku on see Abel-Ollo sõnul pigem juhuslik kõikumine, sest 2011. aastal kasvas taas narkosurmade arv. «Konkreetseid ennetustegevusi, et narkosurmasid vähendada, sel ajal tehtud ei ole,» tõdes ta.

Kui asendada ülal esitatud suhtarvud lihast ja luust inimestega, siis mullu niitis narkootikum viiendiku võrra rohkem inimesi kui EMCDDA võrdluses olnud 2010. aastal – 123 ohvrit varasema 101 vastu.

Ajakirjaniku käiku raportiesitlusele rahastas EMCDDA.

Tagasi üles