Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Enn Tõugu: milleks meile riik?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Enn Tõugu | FOTO: Scanpix

Akadeemik Enn Tõugu kirjutab, et riigil on üldistatult kaks peamist funktsiooni: seda võib vaadata kui mittetulundusühingut, mille eesmärk on rahvuse kestmine, või kui kindlustusseltsi, mille eesmärk on tagada inimesele teatud hüvesid.

Mulle õpetati ajaloolist paratamatust, mis viis feodaalsete vürstiriikide tekkimiseni, sealt kapitalistlike/imperialistlike riikideni ja peaks edasi viima tulevikus terendava ülemaailmse kommunismini, kus vaheetapina on veel demokraatlikud ja sotsialistlikud rahvusriigid (viimaste näiteks võime tänapäeval lugeda Põhja-Koread). Selle õpetuse tõeiva on, et riigi roll on muutuv.

Riigid tekkisid tugevamate tegijate huvide kaitseks, esialgu enamasti väikeste vürstiriikidena. Mõned neist kasvasid ja muutusid mõjuvõimsaks. Kaitsti eelkõige maad teiste tugevate tegijate kallaletungide eest, aga ka sellel maal elavaid alluvaid, kes pidid teenima ja toitma maksudega oma kaitsjat. Alluvad olid ühtlasi sõjameesteks nii oma maa kaitsmisel kui ka naabrite maa vallutamisel, kui paistis, et vallutusteks jõudu jätkub. Targemad valitsejad hoolitsesid võimaluste piirides ka alluvate heaolu eest. Riigi esimene roll oli siiski territooriumi ja kõige sellel asuva väärtusliku kaitse.

Territooriumi kaitse hakkab globaliseeruvas maailmas jääma tagaplaanile. Viimased suured sõjad territooriumi pärast, kuhu kuuluvad ka kaks maailmasõda, viisid ÜRO tekkimiseni, mis peaks vähemalt teoorias aitama vältida sõdu. Maa kui tootmisvahendi tähtsus on kõvasti langenud. Kui nafta välja arvata, näitab tegelikkus, et maavarade olemasolu ei taga riigile rikkust ning polegi erilist mõtet ihaldada võõrast maad. Isegi maavarad kuuluvad sageli rahvusvahelistele korporatsioonidele, aga mitte riigi kaudu rahvale.

Teisest küljest näitab asjade käik, et agressiivsus pole kuhugi kadunud ning sõdu on pidevalt. Minu jaoks isiklikult pole ükski sõda õigustatud. Kuid ma saan aru, et (riigi)kaitse on seni veel möödapääsmatult vajalik, kuid hea oleks, kui mind kaitseks ÜRO, NATO, Euroopa Liit või kasvõi USA. Vaadates tulevikku ja pidades silmas, et globaliseerumine jätkub, võiks eeldada, et riikidevahelised metastruktuurid (ÜRO,

NATO jt) ja rahvusvahelised kokkulepped peaksid toimima järjest paremini ning riigikaitse vajadus langeb ära või kaotab tähtsuse. Sellest tulenevalt tuleb kodanikel täpsustada küsimus: milleks meile riik?

Kuigi põhiseaduse esmane ülesanne on määrata ära riigikorralduse põhialused ning indiviidi ja riigi suhted, on paljudes põhiseadustes määratletud ka riigi olemus ja roll. Eesti Vabariigi põhiseadus algab sõnadega: «Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, [---] mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade [---].» Sarnane võiks olla iga rahvusriigi roll ja põhiseaduse algus. See on riigi ideeline, st mittemateriaalne roll.

Riiki kui ideelise rolli kandjat võib pidada mittetulundusühinguks, mis on ju defineeritud järgmiselt: «MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks.» Mina kui eestimeelne inimene nõustun riigi selle rolliga täielikult ning olen nõus seda riiki oma võimete piirides ka kindlustama ja arendama. Vähem eestimeelsed, kuid riigile lojaalsed kodanikud, eelkõige vene kultuuri kandjad, peavad riigi selle rolliga leppima kui paratamatusega. Küsimus on, kui palju sellised kodanikud on nõus panustama ainult seda rolli täitva riigi heaks. Siit tuleneb küsimus, kas on riigil mingeid teisi olulisi rolle.

Lugedes erinevate riikide põhiseadusi, on üsna kerge märgata riigi veel ühte rolli, mis on kirjas igas põhiseaduses. Selleks on riigi toimimine piltlikult öeldes kindlustusseltsina ehk riigi materiaalne roll. Vastavalt sellele rollile maksab iga kodanik kindlustusseltsile (st riigile) maksu ning saab selle eest vastavad (kindlustus)teenused: haiguskindlustuse, turvateenused – politsei, päästeteenistuse jne –, õiguskaitse ning peamise ja väga kuluka teenusena sotsiaal- ja pensionikindlustuse.

Nimetamata jäid veel mitmed riigi funktsioonid, nagu keskkonnakaitse, hariduse tagamine, kuid ka neid võime lugeda kindlustusteenusteks. Ka kaitse terrorismi vastu võib lugeda kindlustusseltsi teenuseks.

Kui riigi kui kindlustusseltsi roll on universaalne – omane kõikidele riikidele –, siis riigi kui rahvuse säilitaja roll seda ei ole. Ameerika Ühendriikide põhiseadusest – see algab sõnadega: «Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas, määrame ja kehtestame selle põhiseaduse Ameerika Ühendriikide jaoks, et luua täiuslikum liit, saavutada õiglus, tagada rahu meie riigis, kanda hoolt ühise kaitse eest, edendada üldist heaolu ning kindlustada vabaduse õnnistus meile ja meie järeltulijatele» – sellist rolli ei leia.

Vene Föderatsiooni põhiseaduses on asi hoopis segasem. See põhiseadus algab sõnadega: «Meie Vene Föderatsiooni paljurahvuseline rahvas [---] võtame vastu Vene Föderatsiooni põhiseaduse» ning sõnapaar «paljurahvuseline rahvas» kordub ka tekstis, kusjuures riigikeeleks on loomulikult vene keel. Teisest küljest pole kirjas selle paljurahvuselise rahva säilitamist kui omaette eesmärki.

Kuid isegi siis, kui pole tegu rahvusriigiga, võib leida riigil MTÜ rolli. Ei saa ju eitada, et Ameerika Ühendriigid peavad enda ülesandeks demokraatia ja inimõiguste kaitset, mis on MTÜ, aga mitte kindlustusseltsi roll. Analoogset MTÜd, kuigi usuliste eesmärkide taotlemiseks, näeme islamiriikides, nagu näiteks Egiptuses ja Iraanis. Väga tugeva MTÜ näiteks on Vatikan, kelle mõju on palju suurem kui tema osa kindlustusseltsina.

Üheks kestvaimaks MTÜks on ligi kaks tuhat aastat vana MTÜ «iisraeli rahvas», mille jätkusuutlikkuse kindlustasid juudi preestrid, säilitades toorad pärast Jeruusalemma langemist ja templi hävingut. Kindlustusselts Iisrael loodi alles eelmisel sajandil. Kuna kohalike elanike ja naabrite huvisid selle juures eriti ei arvestatud, on kindlustusseltsil jätkuvalt suuri probleeme, mida võimendavad kohalike MTÜde vahelised pinged.

Riigi kahes rollis on peidus vastuolud. Belgias sooviksid flaamid MTÜ Flaamimaad, põhjendades seda rahvuslike erinevustega valloonidest ning süüdistades viimaseid ka ebaefektiivses majanduses. Et Valloonide Sotsialistlik Partei on aastakümneid keeldunud sotsiaalabisüsteemi reformimast, on see kaasa toonud flaami poole süveneva frustratsiooni ja muutnud kunagise keelelise konflikti tüliks majandus- ja sotsiaalpoliitika üle.

Flaamid maksavad suurema osa Belgia maksudest, kuid suurem osa sellest kulutatakse ära Valloonias. Oma Šoti MTÜd sooviksid ka šotlased, kuid neile on selge, et iseseisev kindlustusselts Šotimaa ei suuda tagada seda heaolu, mida pakub praegune kindlustusselts Ühendkuningriik. Selline vastuolu on iseloomulik mitmerahvuselistele riikidele, kui eri rahvused soovivad näha oma MTÜd. Näiteks võib tuua Kanada, aga ka baske ja kataloone Hispaanias.

Meid huvitab riigi rollide küsimus seoses Euroopa Liidu reformimisega. Praeguses Euroopa Liidu põhiseaduse lepingus on üsna pikalt määratletud liidu eesmärgid (p 3): «Liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel.

Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset. Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust. Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.»

Siin näeme peamiselt kindlustusseltsi rolli. Kuid liitu kuuluvad riigid omavad peale MTÜ rollide ise tugevaid kindlustusseltside rolle, mis on kohati suures vastuolus ELi kui kindlustusseltsi eesmärkidega. Sellest tulenevad ka raskused ELi reformimisel. Tegelikuks lahenduseks oleks hoopis ELi kuuluvate riikide kui kindlustusseltside põhjalik reformimine koos osa kindlustusfunktsioonide üleandmisega ELile, kuid praegu on see veel suurel määral unistus.

Lõpuks võime proovida ette kujutada olukorda, mis oleks kahte tüüpi riikide – puhtalt kindlustusseltside ja puhtalt MTÜde – olemasolu korral. Isikud võiksid sel juhul omada kodakondsust mingis ühes kindlustusseltsis, nt ELis, ning neil oleks peale selle veel õigus omada ühte või mitut MTÜ-tüüpi riigi kodakondsust.

Isikul võiks kõne alla tulla isegi mitme kindlustusseltsi kodakondsus, seda vastavate kohustuste täitmisega muidugi. Kindlustusseltsid konkureeriksid ainult materiaalses sfääris, seda vastavalt globaalsetele (tänapäeva terminoloogias rahvusvahelistele) reeglitele, ideoloogia peaks jääma MTÜde pärusmaaks. Selline olukord oleks kindlasti konfliktitum.

Kahjuks selle olukorra saavutamiseks ei paista praegu veel mingit võimalust. Iga riik (eelkõige selle ametnikkond ja poliitikud) tegutseb enda senisel kujul säilitamise ja sageli ka laiendamise nimel – ning seda veendunult oma õiguses ja üsnagi vahendeid valimata. Ka tänapäeva rahvusvaheline õigus ja diplomaatia tavad ei lubaks nii ketserlikke plaane kuidagi ellu viia. Kuid Euroopa reformimisel aitab riigi kahe rolli mõistmine kindlasti.

Esitatud arvamus peegeldab indiviidi seisukohta suhetes riigiga. Vaadates samale küsimusele riikide ja ka poliitikute seisukohast, paistab olukord hoopis erinevalt. Indiviidid muutuvad sel juhul kodanikeks, kelle huvides riik väidetavalt toimib ning kellelt oodatakse lojaalsust (kuulekust). Riigile oluliste küsimustena kerkivad esile suhted naaberriikidega, sh riigikaitse, riigi jätkusuutlikkus, sh immigratsioon, riigivõlg, kodanikkonna vähenemine jne. Riigi kui MTÜ rolli küll rõhutatakse oma poliitiliste eesmärkide taotlemisel, kuid põhilised jõupingutused on suunatud ikkagi kindlustusseltsi toimimise tagamisele.

Tagasi üles