Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Siberi husky’d maja ja vara valvata ei soovi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Üks husky suudab vedada umbes 40 kilogrammi raskust koormat. Kahe inimese vedamiseks kasutatakse tavaliselt nelja kuni kuut koera, kuid võib muidugi ka kümne koeraga sõita. | FOTO: Andres Haabu

Harjumaal Anija vallas 11 husky tõugu koera kasvatava Viljar Krohvi sõnul ei kõlba tema lemmikud majavalvuriteks, sest oma sõbraliku iseloomu tõttu on nad valmis «vargale ka paremad asjad kätte näitama». Küll aga on mees veendud, et kelgukoertena on  just see tõug parim.

«Hea kelgukoera põhiomadus on veotahe. Kui on veotahe, siis annab neid õpetada kõiki vajalikke asju tegema,» on Krohv veendunud. Husky’dega niisama jalutamine on tüütu, sest ta kipub rebima. «Koera jaoks pole vahet, kas ta veab kelku või peremeest,» selgitas mees.

Krohvi sõnul küsitakse tema käest sageli, kummad on paremad kelgukoerad, kas emased või isased husky’d. «Mõlemad on head, emased on sihikindlamad, isased on jõulisemad, aga samas väga kergesti mõjutatavad näiteks lõhnadest, või siis tahavad nad midagi märgistada,» rääkis kasvataja.

Koht rakendis on oluline

Ideaalses kelgukoerte rakendis on mõlemast soost loomi. «Tavaliselt tehaksegi nii, et oleks neid läbisegi, et ühed tasakaalustavad teisi. Nii saab hea rakendi,» kinnitas husky’de peremees.

Kui üldiselt arvatakse, et juhtkoer peab olema alati isane, siis Krohvi sõnul ei pruugi see nii olla. Ka emane koer võib olla juhtkoer, kui tal on selleks sobiv iseloom.

«Esiteks peab ta olema aldis inimesega koostööks, sest ta peab kuulama käsklusi. See on  kõige olulisem omadus. Lisaks koostöövalmidusele peab ta olema küllaltki võimukas, sest ta peab allutama teisi koeri, et need järgneksid talle sinna, kuhu inimene juhtkoera suunab,» loetles mees hea juhtkoera omadusi. Krohv tunnistas, et on ka neid koeri, kes on küll valmis inimesega koostööd tegema, aga on muidu ludrid. «Siis tõmbavad keskmised rakendi lihtsalt metsa,» tõdes mees. Ka on juhtkoera puhul oluline, et ta oskaks tempot hoida ja vajadusel lisada.

Tavaliselt pannakse kelgukoeri rakendisse kahekaupa kõrvuti. Tuleb arvestada ka iseloomude sobivust, sest vahel kõrvuti vedama pandud loomad omavahel lihtsalt ei klapi, kuid seda juhtuvat harva. «Kui  nad saavad aru, et läheb tööks, siis suudavad ka vihavaenlased üksteisega leppida,» kinnitas Krohv.

Tema kinnitusel tuleb lisaks juhtkoerale hoolikalt valida ka rakendi viimast paari, kes peavad olema tugevad ja targad. «Tugevad, et jaksaksid vedada, ja targad, et oskaksid näiteks mäest alla sõites kelgu eest ära tulla,» selgitas ta. «Samuti ei tohi tagumised koerad kurve lõigata, muidu lõpeb kelgusõit puus,» lisas mees.

Klassikalisi kelgukoera tõuge on neli – Samojeedi koer, Siberi husky, Alaska malamuut ja Grööni koer – ning üldjuhul koosneb rakend vaid ühte tõugu koertest. Nimelt on igal koeratõul on oma eripära ja segarakend tuleks ebavõrdne.

Näiteks on malamuudid aeglased, aga suudavad vedada suuremat raskust, husky’d seevastu on kiiremad. «Ma olen koolituse mõttes husky’sid ja samojeede kokku pannud, aga samojeedid on sellised lillelapsed, kellel oli lihtsalt lõbus olla – et ilm on kena, lähme jalutame –, ja vedada nad väga ei tahtnud,» tõi ta näite. Grööni koerad, keda Eestis on vaid üksikud, olevat muidu head vedajad, aga neil on raskem iseloom. «Nad võivad olla teiste koerte suhtes pisut tigedad,» selgitas Krohv.

Kipuvad palju auke kaevama

Lõbusõiduks rakendit valmis seades pani Krohv esimesena paika juhtkoera. «See ei ole oluline, et juhtkoer just esimesena panna, aga nii on ta rahulikum,» selgitas peremees. Krohvi sõnul on koerad karjaloomad ja neile meeldivad kindlad raamid. «Kui  reeglid on paigas, siis ei ole vaja ise nuputada, kelle üle domineerida,» võttis ta asja kokku. Rakendis pole hierarhial enam tähtsust, kuna seal määrab järjestuse inimene.

Valveinstinkt puuduvat husky’del täiesti. «Kui näiteks reviir (looma pesaümbrus) on paljude tõugude jaoks väga oluline ja oma territooriumi valvatakse, siis husky’del on sellest täiesti ükskõik,» tõdes mees. Nii et maja ja vara kaitsmisel nende peale loota ei saa. «Nad juhatavad veel parimad asjad kätte ja näitavad varastele, kus tagaukse võti on,» naeris mees.

Krohvi sõnul tuleb husky’sid lemmikuks võttes arvestada sellega, et korterisse nad ei sobi – neid pidades on vaja korralikku aeda. «Nad üritavad igatpidi läbi aia minna, küll ülevalt, küll alt. Aga põhiliselt ikka alt, sest on väga kõvad kaevajad,» tunnistas mees. Tal endal on korduvalt juhtunud, et ühel hetkel on aed koertest tühi. «Kui üks pääseb välja, siis on teised ka kohe järel ja pudenevad laiali,» rääkis koerakasvataja.

Auke ei kaeva husky’d mitte ainult seiklema minemiseks, vaid suvel ka selleks, et end jahutada. «Muru niita tuleb meil ikka, aga eks auke aeda jagub,» tunnistas mees. Suvi ongi kelgukoerte jaoks kõige keerulisem aeg. Kui talvel sõidetakse kelguga ja kevadel-sügisel kärude ning tõukerattaga, siis suvel võib kuumus koertele liiga teha. Krohvile endale meeldib sõita rattaga, mida koerad veavad. Kõige rohkem on ratta ees olnud korraga kaheksa koera.

Kelgukoeri võttes tuleb kindlasti teada, et nad tahavad palju liikuda. «Iga päev ei pea nendega jooksmas käima, aga ülepäeviti peaksid nad saama end tühjaks joosta. Minu koertele on normaalne 10–15 km järjest, aga eks see oleneb ka paljudest asjaoludest, kasvõi ilmast,» rääkis mees.

Selle pere koertega saab tutvust teha nädalavahetuseti Viimsi rannarahva muuseumis.

Tagasi üles