Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kihelkond tutvustab end inimeste kaudu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mari Niitra näitas Kodavere kihelkonna püsinäituse käevõrusid, mille sepp Meelis Säre valmistas kalmetest leitud ehete järgi. | FOTO: Kristjan Teedema

Paljud asjad ja lood elavad inimesed pikalt üle ning nii tutvustabki Alatskivi lähistel asuva Liivi muuseumi uus püsinäitus kireva rahvaga Kodavere kihelkonda nüüd nii asjade kui ka lugudega seal elanud inimestest.

FOTO: Repro

«Muinasajal olid naised Eestis kõrgemalt hinnatud kui mitme meie naaberrahva juures, sellest annavad tunnistust hauapanused,» märkis Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra ja kraamis selle tõestuseks välja eri ajastutest pärit ehete koopiad. «Naistele pandi hauda kaasa nii ilusaid ehteid kui ka relvi.»

Sepp Meelis Säre valmistas Liivi muuseumile käevõrud, odaotsa ning veel üht-teist Kodavere kihelkonna Lahepera ja Alasoo kalmetest päevavalgele tulnud leidude järgi. Need ehted on üks kild täna Liivi muuseumis avatavast Kodavere kihelkonna püsinäitusest «Kodavere – hää mürakas kihelkonda», mille pealkiri on laenatud luuletaja Juhan Liivilt.

«Tahame selle väljapanekuga anda külastajatele suurema ülevaate Kodavere kandi ajaloost, kuid jääme samas ikka eelkõige kirjanikumuuseumiks,» märkis näituse üks koostaja Mari Niitra. «Saame siin nüüd turistidele tutvustada rohkem ka Eesti talurahvast ja üsna suurt piirkonda.»

Ajalooline Kodavere kihelkond võttis enda alla Põhja-Tartumaa ja Jõgevamaa kuni Omedu jõeni.

«Kodavere kihelkond, mida on veel üsna vähe uuritud, on Eesti üks mitmekultuurilisem piirkond,» ütles arheoloog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Krista Karro, kes koostas näituse arheoloogiaosa. «Arheoloogile on see väga põnev kant, näiteks Savastverest on leitud Eesti suurim rinnakee. Ka Kodavere murrak on väga erinev, vadja keele mõjuga.»

Nii ongi rauaajast kuni tänapäevani Kodavere kihelkonnast ülevaate andval näitusel välja toodud ka rahvakillud, kellel on sealse rahvastiku kujunemisel oma osa – vadjalased, vene vanausulised, baltisakslased ja muidugi eestlased.

Külastajad viib muinasaega ajastuomase rõivastuse ja ehetega naismannekeen, mis on rekonstrueeritud Lahepera maa-aluse kalmistu naisematuse ja selle panuste põhjal. Ka saab tutvuda Kokora viimase mõisniku Kurt von Rathlefi ja tema hobiga. Nimelt oli Kallastele tehtud lõbusõidu ajal lõhkuma läinud hobuste pärast hukkunud vanapoiss von Rathlef kirglik fotograaf ja tema pilte on üsna palju säilinud. Osa neist on näitusel suures albumis.

Näituse kujundas Katrin Koch-Maasing. Kodavere kihelkonna tutvustamisele panid õla alla Peipsiveere programm, kultuurkapital ja hasartmängumaksu nõukogu. Uuel aastal uuendab muuseum Juhan Liivi 150 aasta juubeli puhul põhjalikult ka oma püsiekspositsiooni.

Tagasi üles