Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tugiõpilased aitavad kooli ja iseennast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tugiõpilased kogunevad kord nädalas, et analüüsida tehtut ja õppida uusi oskusi. Pildil tugiõpilaste kokkusaamine Kehra gümnaasiumis, seisab Indrek Paas. | FOTO: Liis Treimann

«Hoolivus ja sallivus – need on peamised märksõnad,» võtab Kehra gümnaasiumi tugiõpilaste juhendaja Kaia Petser kokku tugiõpilaste põhiteesi.




Iseenda tundmaõppimine, oskus teisi märgata ja nendega arvestada, sõprade ja kogemuste hankimine ja uute võimaluste leidmine – nii kirjeldavad Kehra gümnaasiumi noored, mis kasu on nad saanud MTÜ Tugiõpilaste Oma Ring Eestis (TORE) tugiõpilaste programmist.



TORE on suhtlusring, klubi, kus kord nädalas koos käiakse. Suheldakse omavanustega, õpitakse, mängitakse seltskonnamänge ning analüüsitakse tehtut. Osalt selleks, et meeldivalt aega veeta, kuid peamine eesmärk on muuta koolikeskkonda paremaks, et noored muutuksid iseseisvamaks, sallivamaks ning koolides väheneks tõrjutus ja vägivald. Programmiga on praeguseks liitunud 79 kooli üle Eesti.



«Võib küll küsida, mida need lapsemängud mulle annavad, ent kui hakata neid analüüsima, siis need annavad ikka päris palju,» seletas abiturient Joonas Tanne. Tema liitus TOREga kahe aasta eest ja juhendab nüüd nooremaid koolikaaslasi.



Tanne tõi näiteks mängu, kus kaaslaste ees esineb tummalt mingit tunnet väljendav noor ning teised peavad tunde ära arvama. «Näeme, kuidas teised reageerivad, kuidas esinejad end väljendavad ja kuidas nad julgevad rääkida,» lisas ta.



Õpetab ennast tundma

Koos käivad õpilased alates seitsmendast klassist, Kehra koolis sel sügisel kokku 24 õpilast. Tanne sõnul meeletut tungi pole, aga õpilased suhtuvad ettevõtmisse positiivselt.



«Siin on meie-tunne, on lõbus ja see võtab pinget maha,» rääkis tugiõpilaste juhendaja, karjääriõpetuse õpetaja Kaia Petser. Tema sõnul liitusid tugiõpilase programmiga esialgu aktiivsemad õpilased, kes seda võib-olla nii väga ei vajanudki, kuid kel oli tahtmine midagi kooli heaks teha, hiljem lõi kampa ka tagasihoidlikumaid.



Nii tunnistas abiturient Lauri Lepp, et varem oli ta väga vaikne ja tagasihoidlik. «Ka kutsesse TOREga liituda suhtusin esialgu umbusuga,» seletas ta.



«Peagi sai selgeks, et minusse suhtutakse siin hästi. Õppisime noorelt noorele koolitajaks HI-viiruse ja aidsi ennetustöö raames ja käisime kevadel naaberkooli õpilasi koolitamas. Uus ja põnev kogemus,» lisas Lepp.



«Mind on TORE väga avanud,» sõnas ka abiturient Helen Keller. «Käisin varem väikeses koolis, kus olid küll väikesed klassid, aga ma ei suutnud ikkagi kellegagi suhelda. Kui tulin Kehra gümnaasiumi, oli veel õudsem – siin on suuremad klassid.» Kaks aastat TORE programmis on aga õpetanud end avama ja väljendama ning teiste ees rääkima, rõõmustas Keller.



«Meie missioon on suurendada esialgu koolis, aga kaugemale mõeldes kogu ühiskonnas, hästi toime tulevate inimeste hulka, kes levitavad inimsõbralikku mõtteviisi,» märkis TORE tegevjuht Marju Jaanimäe.



Käitumine paraneb


Et tugiõpilaseks või nende juhendajaks saada, tuleb läbida koolitus. «Tegemist on hoiakuid ja väärtusi kujundava koolitusega; need ei teki üleöö,» rääkis Jaanimäe. Koolitustel õpitakse iseendast aru saama, tunnetega toime tulema ning oskust kontakti luua.



«Ühingu poolt aitame stardimeeskondi,» seletas Jaanimäe. Stardimeeskonna moodustavad juhendaja ja vähemalt kolm õpilast. «Õpilaste huvi on suur, kuna koolitused hõlmavad grupitöid, arutelusid, mänge. Kõigele järgneb arutelu ja analüüs. See toob selguse,» lisas ta.



Üks TORE eesmärke on suurendada tugiõpilaste arvu. «Kui noor tuleb endaga toime – ja seda nad pärast koolitust üha paremini oskavad –, tuleb väiksema tõenäosusega ette kiusamist, tõrjumist ja sobimatut käitumist,» kinnitas Jaanimäe.



Kui varem rõhutati, et noor peab teisi toetama, siis nüüd on esikohal ise hakkama saamine, selgitas Jaanimäe. Alles siis, kui noor oma asjadega toime tuleb, suudab ta teisi aidata.

Tagasi üles