Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tuhapilv päästis põgeniku kodumaale konvoeerimisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Videosalvestiselt tehtud fotol on näha, kuidas kolm Afganistani põgenikku ületavad paari aastat tagasi ebaseaduslikult Eesti-Venemaa piiri. | FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja piirivalveametnikel on tööga seoses tekkinud uus kohustus – käia Eestis tabatud illegaale konvoeerimas nende reisil tagasi kaugele kodumaale.




Viimane konvoeerimine pidanuks Tallinnast toimuma kolmapäeval, ent Islandi vulkaani tuhapilve tõttu ära jäänud Varssavi liinilend lükkas selle edasi. Viimase Eestist kodumaale konvoeeritud illegaali teekond viis märtsis tagasi Süüriasse.



Käidud on veel Kamerunis, Kasahstanis, Aserbaidžaanis, Ukrainas, Gruusias ja mujal.



Politsei- ja piirivalveameti migratsioonijärelevalve büroo juhataja Toomas Kuuse kaugeim töölähetus viis ta Nigeeriasse. Kuuse väitel on vale arvata, et sellisest reisist saab riigiametnikule muu hulgas mõnus puhkus soojal maal. «Jõudsin sinna öösel ja mul oli enne tagasilendu vaid paar tundi vaba aega,» tõdes ta.



Et eeskirjad näevad ühe illegaali kohta ette kahte konvoeerijat, peavad need koos illegaaliga ostma endale reisijapiletid tavalisele reisilennule. Raha selleks tuleb Kuuse sõnul Euroopa Liidu vastavast fondist.



Eesti jaoks muudab illegaalidega tegelemise kalliks kohapealne menetlus. Et paljud siin tabatud ebaseaduslikud sisserändajad on Afganistanist, Süüriast, Iraagist või mujalt eksootilisest riigist, peab sisserändaja siia sattumise põhjuste selgitamiseks palkama tõlgi ja paigutama ta väljasaatmiskeskusesse.



Riigist väljasaatmisel peab arvestama, et ihaldatud Euroopasse jõudnud sisserändaja teeb kõik selleks, et kojusaatmist venitada. Välisriigi migratsiooniametnikel on oma praktikast rääkida lugu, kus konvoeeritav läks pärast lennuki õhkutõusmist tualetti keha kergendama, ent naasis sealt üleni väljaheidetega kokku määrituna. Loomulikult oli hais lennuki salongis selline, et lennuk tuli teiste reisijate nõudmisel maandada.



Kuigi Eesti on pidanud alates 2006. aastast kodumaale konvoeerima umbes poolsada illegaali, jääme kaugele maha Lääne-Euroopa riikidest, kus on põgenike kodumaale konvoeerimiseks tellitud isegi spetsiaalne tšarterlend. «Ainuüksi Hollandis on viie aasta jooksul plaanis välja saata umbes


22 000 inimest,» ütles Kuuse.



Ehkki eelmisel aastal kasvas väljasaadetud illegaalide arv Eestis kahekordseks, jäävad meie arvud tagasihoidlikuks. Eelmisel aastal saadeti Eestist välja näiteks 19 Venemaa, 13 Afganistani ja 12 Läti kodanikku.



Varjupaiga taotlejate päritolu

Eestis aastail 1997–2010 varjupaika taotlenud välisriikide kodanikud

• Venemaa 26



• Iraak 23



• Afganistan 22



• Türgi 17



• Gruusia 14



• Valgevene 11



• Süüria 9



• Pakistan 8



• Nigeeria 7



• Sri Lanka 4



• Ukraina 4



• Usbekistan 4



• Armeenia 4



• Alžeeria 3



• Aserbaidžaan 3



• Türkmenistan 2



• Kongo DV 2



• Gambia, Ghana,


India, Jaapan, Kamerun, LAV, Leedu,


Moldova, Mongoolia, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Uganda, USA, Sudaan 1



Varjupaiga said kaks Sri Lanka kodanikku

Eesti andis mullu varjupaika kolmele kolmanda riigi kodanikule – kahele Sri Lanka ja ühele Venemaa kodanikule.



Üldse taotles eelmisel aastal Eestis varjupaika 36 inimest, tänavu esimese kolme kuuga lisandus kuus taotlejat. Kodakondsus- ja migratsiooniameti staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talituse peaspetsialisti Marek Aineri sõnul saavad positiivse vastuse vaid üksikud. Need, kelle puhul tõesti selgub, et neil pole turvaline oma kodumaale naasta.



Mullu taotlusele positiivse vastuse saanud kahe Sri Lanka kodaniku puhul rakendus eriolukord, sest aastakümnetepikkune ja nüüdseks lõppenud sõda võimude ja Tamili Tiigrite vahel võrdsustab selle riigi kodanikud sõjapõgenikega.

Tagasi üles