Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prantsuse hävitajad tõi Eestisse renegaatlennuki kartus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

NATO välisministrite kohtumise ajal Eesti õhuruumis püsinud hävitajate Mirage põhiülesandeks oli ära hoida New Yorgi kaksiktornide sarnase katastroofi võimalus Tallinnas.



Neljapäeval Kadriorus Prantsusmaa välisministri Bernard Kouch­neriga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ütles külalisele aitäh Prantsusmaa koostöö eest «võimaliku renegaatlennuki intsidendi korral NATO välisministrite kohtumise ajal Tallinnas». Kouchner nentis kohtumisel, et tegu oli ka Prantsuse õhuväe jaoks uudse ülesandega.

Eesti taotles Prantsusmaalt kokkuleppe sõlmimist eesmärgiga, et Kouchner, Hillary Clinton, Urmas Paet ning teiste NATO ja partnerriikide välisministrid võiksid 22.–23. aprillil Tallinna kesklinna kõrghotellides koguneda kartuseta, et mõne reisilennuki kaaperdanud terroristid saavad korrata Tallinnas seda, mida tegid kaaperdajad 2001. aasta 11. septembril New Yorgi maailmakaubanduskeskuse tornidega.

Läinud nädalal Tallinnas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel osalesid 45 riigi ning kahe rahvusvahelise organisatsiooni – ÜRO ja Euroopa Liidu – delegatsioonid. Kaitsejõudude peastaabi andmeil viibisid Prantsusmaa lennukid kokkuleppe täitmiseks NATO kohtumise ajal Eesti õhuruumis, ent siin ei maandunud.

Kokkulepe puudutas konkreetselt neid ohte, mis võiksid kohtumise ajal Eestis lähtuda «renegaat-tüüpi mittesõjalisest õhuohust» ehk tsiviilõhusõidukist, mis on kaaperdatud või mida kasutatakse vaenulikel eesmärkidel.


Lepingu järgi aitasid Prantsusmaa relvajõud Eesti pädevatel asutustel võtta tarvitusele «ulatuslikke ja aktiivseid õhu­turbe­meetmeid». Viimasteks olid lennukite tuvastamine, järelevalve, küsitlemine, lennupiirangud, pardaleminek ning ka hoiatuslasud infrapunaste peibutusrakettidega.

Kokkuleppe täitmiseks said prantslased õiguse siseneda Eestisse oma lennukitega ning ringelda meie territooriumil 19.–24. aprillini.

Kokkuleppe järgi pidi ettepaneku võimaliku rünnaku tõrjumiseks valitud viisi kohta tegema Eesti, mille seejärel oleks teoks teinud prantslased, kuid ka Prantsusmaa relvajõud pidid olema valitud meetmega nõus.

Prantsuse sõjaväelased said kokkuleppe täitmise ajaks Eestis eritingimused. Eesti kinnitas, et tunnustab prantsuse lendurite piloodilube ning et Prantsusmaa sõjaväelased saavad korraldusi üksnes Prantsusmaalt. Juhul kui prantslased tekitanuks Eestis kahju kellegi elule või varale, oleks selle pidanud korvama Eesti. Kui prantslastega aga juhtunuks Eestis lennuõnnetus, olnuks Prantsuse ekspertidel õigus kuuluda Eestis moodustatud uuri­miskomisjoni koosseisu.

Renegaatlennuki rünnakuohu tõrjumist jõu kasutamisega reguleerib Eestis kehtiv kaitseväe korralduse seadus ning selle alusel 2008. aastast pärinev valitsuse määrus, mis annab konkreetsete meetmete üle otsustusõiguse kaitseministrile.

Tagasi üles