Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Marta Velgan: halb aasta tammede jaoks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marta Velgan | FOTO: Erakogu

Kaheksakümnendatel aastatel saabusid Eestisse esimesed paar klassitäit personaalarvuteid Yamaha MSX. Nende ümber koondusid laste ja noorte arvutiringid, mille liikmetest paljud on praeguse Eesti IT eduloo tipud. See on üks näide, kuidas huviharidus ja riigi hilisem areng võivad olla otseses seoses. Umbes nagu tõrud on seotud neist kasvavate tammedega.

Praegu võimul olevad valitsusparteid on lubanud pakkuda kõigile lastele 130 euro­t aastas huviringi raha. See on olnud üks paremini läbi mõeldud ja targemini sihitud investeeringuid noorte tulevikku. Asi pole seejuures mitte ainult noorte arengu edendamises, vaid ka selles, et huviharidus on tõestatult parim viis konkureerimaks noorte alkoholismiga. Kuid valitsus on järgmise aasta eelarves oma lubadusest loobunud.

Eestis on mitmeid probleeme, millele me lahendust otsime. Valitsus on oma tegevusprogrammis neist paljud ka välja toonud ja tihti tõdetakse, et «seda kõike tuleks juba maast madalast, perekonnast alates» lahendada. Et selle põlvkonnaga ei olegi enam midagi teha ja et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Pikaajalised töötud. Heitunud. Narkomaanid. Alkoholisõltlased. Kogu meie töötajaskond ei õpi piisavalt kiiresti ümber ja ettevõtlikkust on vähe.

Enamik neid probleeme saab alguse teismeeas. Noortel on sel ajal tarvis täita väga oluline ülesanne – kompida oma võimete piire ning siirduda lapsepõlvest täiskasvanuikka. Kui sel kriitilisel perioodil ei ole noortel eneseavastamiseks turvalisi tingimusi loodud (näiteks huviringide näol), pakuvadki koosolemise ja riskide võtmise võimalust meelemürgid ja kaubanduskeskustes passimine.

Aastaid on räägitud, et meil on ennetus projektipõhine ja põhimõtteliselt ei saavuta Eestis oma eesmärke. Arvatakse ka, et ennetus on vaid ühekordsed loengud kanepi kahjulikust mõjust ja infopäevad, mil jagatakse kondoome, komme ja õhupalle ning hiljem esineb keegi noortepärane, näiteks Tanel Padar. Tuleb aga välja, et parim ennetus ongi see, kui lapsed kasvavad üles osana toimivatest struktuuridest – peredest, toredatest koolidest – ja et nad kuuluvad kuhugi.

Huvihariduse raha aitaks seda tagada kõigile lastele Eestis ja 25 miljonit eurot on väike summa võrreldes sellega, et me hoiame vanglas ligi tuhandet uimastisõltlast, kes satuvad sinna sellepärast, et nende lapsepõlves ja teismeeas ei olnud neil püsivat suhet treeneriga palliplatsil või eakaaslastega väitlusklubis.

Kohatud on ka väited, et meil ei ole huvihariduses piisavalt kodanikualgatust. See on lihtsalt teine viis öelda, et professionaalne töö noortega ei peakski olema tasustatud ning õhinast pakatavad kodanikud peaksid aastaid tasuta ja enda piiratud ressursside arvelt viima läbi nii elulist osa sotsialiseerimisest, nagu seda on huviharidus.

Keeruline on teha õigeid valikuid keskkonnas, kus isegi alkohol on huviringidest kättesaadavam. Aktsiis on Eestis piisavalt madal, et alkohol noortele taskupärane oleks ehk teiste sõnadega: see ei täida oma eesmärki. Vaatamata viieprotsendilisele alkoholiaktsiisi tõusule, mis 2014. aastaks planeeritud, ei vähene tarbimine, sest reaalhindades tähendab see kõigest paari senti õllepurgi kohta. Tõendatult kõige otstarbekam poliitikameede oleks siinkohal aktsiisi tõstmine palju rohkem kui on inflatsioon.

Riiklik planeerimine võiks olla juhitud teadmisest, et tammed sünnivad ikkagi tõrudest.

Tagasi üles