Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa
Saada vihje

Jelena Skulskaja: halleluuja armastusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kirjanik Jelena Skulskaja.
Kirjanik Jelena Skulskaja. Foto: Peerer Langovits

Tartu Sadamateater on olemas olnud juba üle kümne aasta, aga millal ka ei läheneks sellele väiksele hoonele, mille ametikäigu trepil istuvad koduselt ja teevad suitsu näitlejad, annab ikka tooni ümberringi küütlev jõepind, nii et tundub, nagu võiks siin hoopis paate välja üürida, mitte aga teatrit teha.

See tunne püsib edasi fuajeeski, kus baarileti taga ripub seinal suur, lausa kaardi mõõtmeteni suurendatud saamatult retušeeritud vana foto. Sellel on näha praeguse teatrihoone asukohal paiknenud maja, millel on suur silt venekeelse kirjaga «Võõrastemaja». Sõna ise on kirjutatud sellise grammatilise veaga, mida ei teeks ka viienda klassi õpilane, aga kuidagi pole keegi seda kunagi tähelegi pannud.

Ükskord, 1970. aastate keskel, seisis siin ankrus mootorlaev Lermontov (natuke vananenud, aga veel täiesti töökorras alus, millel oli selja taga vaid paarkümmend aastat – muide, Lermontovi enda, selle nimeandja sünnist möödub just praegu 200 aastat!), millel asus ujuvhotell, mille asukate meelelahutuseks korraldati suvel etendusi. Jõelaeval mängiti maha isegi «Hamlet». Lermontovi ja sellel tehtud teatrit kirjeldas 1975. aastal Juhan Viiding luuletuses «Suveteater»:

Tagasi üles