Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kodutu lõikas soomlasel kõrvad peast

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinna reisisadama lähistel asunud kuriteokoht vanas laohoones, kus nüüd elavad kodutud. | FOTO: Kohtutoimik

Üks viimaste aastate jõhkramaid kuritegusid sai kiire ja märkamatu kohtulahendi – Soome turistilt plekikääridega kõrvad peast lõiganud narkomaanist retsidivist istub järgmised kuus aastat Rootsi kardinate taga.

Kollased plekikäärid, millega sadist meelemärkusetuks pekstud ohvril kõrvu lõikus. | FOTO: Kohtutoimik
Tallinna reisisadama lähistel asunud kuriteokoht vanas laohoones, kus nüüd elavad kodutud. | FOTO: Kohtutoimik

Soome praeguse töövõimetuspensionäri Tero Tapaniga (44) toimunust saaks musta süžeega tõsielufilmi. Just siis, kui tundus, et enam ei saa tema elus asjad rohkem halvemaks minna, oli saatusel talle mõni veel hullem käik varuks. Ja nii mitu korda järjest.

2013. aastal leidis Tero Tapani elus aset palju halbu sündmusi, et mõnele ei jagu neid sellisel hulgal kogu eluks. Esmalt jättis naine Tero Tapani maha. Naise lahkumine viis taluniku ametit pidanud mehe püsivasse depressiooni ning talle kirjutati välja rahustid.

Seejärel põles augusti alguses maha mehe Kotka lähistel asuv talupidamine koos suure osa koduloomadega. See suurendas mehe depressiooni veelgi. Masendunud Tero Tapani otsustas, et kodus nukrutsemise asemel tuleb tal minna Euroopat avastama. Mees istus 17. augusti hommikul Helsingis Tallinki reisilaevale ja sõitis Eestisse. Tagasipiletit tal polnud.

Meeste teine kohtumine

Päev läbi Tallinna vanalinnas jalutanud Tero Tapani otsustas õhtul, et hotellituba ta ei võta. Oli soe suveilm ja soomlane arvas, et võib öö veeta ka niisama lageda taeva all. Ta ostis viis purki õlut, istus pargipingile ja jõi need samas ära.

Seejärel Tero Tapani tukastas ja ärkas seepeale, et tal hakkas külm. Nagu mees hiljem tunnistas, tekkis tal seal pargipingil ootamatult tohutu koduigatsus. Ta soovis näha temast Soome maha jäänud koduloomi ja olla taas oma kodus.

Nii langetas Tero Tapani kindla otsuse – sõita esimese laevaga otsejoones koju tagasi. Ta seadis sammud Tallinna reisisadama D-terminali. Oli varahommik ja terminali uksed suletud.

Samal ajal liikus Norde Centrumi poolt terminali suunas üks eemalt vaadates omapärane paar. Need olid pudelikorjamisest elatuv kodutu Liina, kellel aitas rasket taarakotti tassida tihedalt täis tätoveeritud käsivartega Marko Holland (37) - üks kahest sellise harvaesineva nimega mehest Eestis. Tema Viljandimaalt pärit nimekaim on kriminaal Hollandist kolm aastat noorem.

Sadama ümbruse kodutud tunnevad Liinat naisena, kes võimalusel ei kohku tagasi soomlastele intiimteenuste müümisest. Vähemalt nii tuttavad hiljem tunnistasid. Liina meestuttav Holland oli umbes aasta tagasi vanglast vabanenud kodutu uimastisõltlane. Tema iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini sõna «vägivaldne».

Selle paari suvine elukoht oli mahajäetud laokompleksis aadressil Lootsi 8, mis on otse Superalko poe naabruses. Sinna Liina ja Holland varajasel hommikul oma päevatöölt suundusidki.

Holland, Liina ja Tero Tapani olid eelmisel hommikul korra juba kogemata kohtunud – siis, kui eestlased reisilaevalt maha jalutanud soomlastelt terminali ees raha lunisid. Tero Tapani keeldus raha maksmast ja arvas, et näeb tätoveeritud Hollandit viimast korda. Ta eksis.

Avastades enda eest D-terminali suletud uksed, otsustas Tero Tapani minna eemale põõsastesse pissile. Seal põõsastes asubki laokompleks, kus Holland ja Liina koos kolmanda kodutuga viinaga une-eelset topsiringi tegid.

Holland nägi soomlast ja kutsus ta käega viibates sisse. Veel enne kui soomlane jõudis sisse astuda, tõmbas eesti mees endale kätte kindad. «Selleks, et näpujälgi ei jääks,» kostis ta küsivalt kõrvalt vaadanud Liinale, kes hommikul sadamas kohatud soomlase kohe ära tundis.

Samal hetkel astus enda mäletamist mööda vaid kergelt vindine Tero Tapani pahaaimamatult hoonesse sisse ning uuris kohemaid: kus asub lähim Nordea pangakontor? Tal olevat vaja raha pangast välja võtta.

Peksja sõi pekstava rahusteid

Soomlase sõnul taipas ta kohe, et hoones avanenud olukord võib talle ohtlik olla. Seetõttu plaaninud mees kiiret lahkumist ja oli juba minema astumas, kui tema äsjane kutsuja hetkega agressiivseks muutus.

Holland, kes tunnistab, et ei salli soomlasi silmaotsaski, kostitas põhjanaabrit alustuseks rusikahoobiga näkku. Järgnes resoluutses toonis nõue raha maksta ja veel arvukalt rusikahoope pähe.

«Saatana,» vandus Tero Tapani oma emakeeles. See ajas Hollandi veelgi rohkem vihale. «Kakoi saatana,» karjus ta vene-soome segakeeles ja soomlane kukkus tema löökiderahe all pikali.

«Mul ei ole raha,» hüüdis soomlane, kes üritas mahajäetud hoonest neljakäpakil välja roomata. Tero Tapani pääses isegi lageda taeva alla estakaadile, kui Holland ta seljakotist kinni haarates tagasi tõmbas. Järgnes juba valimatu peks. Mees kaotas teadvuse.

Holland otsis läbi ohvri püksitaskud. Leidis sealt peaaegu terve sigaretipaki Winston ja purgi tablette kirjaga Stesolin. Sel hetkel tuli Tero Tapani hetkeks teadvusele.

Soomlane mäletab, kuidas Holland purgist rahusteid peoga sõi ja maha pudenenud tablette lisaks suhu toppis. «See ei ole küll hea,» jõudis mees öelda, kui Hollandi jalahoop tal taas meelemärkuse viis.

Möödus mõni minut. Tundus, et tabletid mõjusid ja eemal maha kükitanud Holland on lõpuks maha rahunenud. Ootamatult kargas mees aga püsti ja hakkas abitult lamavat ohvrit uuesti peksma, nõudes endiselt raha. Nüüd oli peksmine aga varasemast palju jõhkram.

«Mul ei ole raha,» pomises soomlane. «Kui sobib, siis võin seda pangast võtta.»

Holland seda ei uskunud. Ta haaras rihma ja asus soomlast kogu jõust kägistama. Ohver mäletab, et viimase asjana nägi ta enda silme ees põrandal lebavat haamrit.

Tero Tapani ärkas Mustamäe haiglas. Oli juba õhtu ja sidemeisse mässitud peaga soomlase seisund oli raske. Mehel oli ajuturse, sisse pekstud hulganisti roided ja murdunud ristluu. Kui politseiuurija teda haiglas küsitlema asus, oli soomlane juhtunu pärast väga kurb.

Tero Tapani oli enda teada kõvasti peksa saanud, jäänud ilma kahest taskus olnud Nokia mobiiltelefonist, rahakotis olnud sajast eurost, sõrmes olnud 40 eurot väärt hõbesõrmusest ning kahest kaelaketist – üks valmistatud hõbedast, teine Maroko puust.

Tero Tapani enesetunne oli üsna halb, kuid ta üritas uurijale ausalt vastata. Ja siis see saabus: «Kuidas te kõrvadest ilma jäite?» küsis uurija. Meest tabas šokk.

Õnneks oli uurija veidi liialdanud. Üks kõrv – parempoolne –, oli Tero Tapanil imekombel siiski pea küljes. See oli küll kaheksa sentimeetrit pea küljest lahti, kuid kirurgi osava õmblustöö tulemusena siiski alles.

Kadunud oli vasak kõrv. Täpsemalt öeldes mitte päris kadunud, vaid see oli kiirabiga haiglasse toodud, kuid selle kahjustused olid nii tõsised, et kõrva tagasi õmmelda ei õnnestunud.

«Ma ei teadnud, et mul on kõrvu lõigatud,» ütles Tero Tapani. Rääkimine tegi mehele valu, sest lisaks kõigele oli tal lõua all kõri juures suur ja sügav lõikehaav.

«Ma vahepeal ahastusest karjusin ja palusin, et peksmine lõpetataks,» rääkis ta ning lõpetas ülekuulamise lausega: «Soovin kurjategijale maksimaalset karistust.»

Teol kaks tunnistajal

Kurjategija oli selleks hetkeks juba teada ja istus arestikambris luku taga. Politsei oli samal hommikul kell 8.20 saanud hädaabinumbrile telefonikõne eluheidikult, kes teatas, et oli aadressile Lootsi 8 magama minnes avastanud murult tapetud inimese.

Kui korrapidaja esitas täpsustavaid küsimusi, ütles mees, et politsei teab seda kohta väga hästi ja tulgu patrull ainult kohale. «Mina teie kitseks ei hakka,» ütles helistaja ja lõpetas kõne.

Kümne minuti pärast sündmuskohale jõudnud politseipatrullile avanes õõvastav vaatepilt ühe pooliku kõrvaga soomlasest. Õnneks kannatanu siiski elas.

Sadisti tabamine ei olnud keeruline – korrakaitsjate saabudes oli Holland sealsamas. Politsei tuvastas tal narkojoobe. Holland asus kinnitama, et on täiesti süütu.

Mis siis pärast soomlase teadvusekaotust juhtunud oli?

Hollandist uurijaile siin abi ei olnud. Mehe sõnul olevat ta soomlaselt saanud rahusteid ja mõni minut pärast nende manustamist nagu kott magama vajunud. «Ma ei puutunud teda näpuotsagagi,» väitis mees.

Siin tulid uurijaile appi võika veretöö tunnistajad – Hollandi naistuttav Liina ja samas ruumis viibinud teinegi kodutu. Nood kirjeldasid täpselt, kuidas Hollandil poole peksmise pealt, veidi pärast rahustite sissesöömist, ootamatult palav hakkas ning ta seetõttu kindad käest ja püksid jalast võttis ning peksmist jätkas.

Holland lõi ohvri pea vastu puruks Waltheri õlle pudeli ja üritas siis pudelikaelaga soomlase kõri läbi lõigata. Sellest sügav lõikehaav soomlase lõual.

Ühel hetkel tõi Holland oma asjade hulgast kollaste käepidemetega plekikäärid, mida kodututel metalli otsides ikka vaja läheb, ning teatas millegipärast vene keeles: «Ma lõikan sul kõrvad peast!»

Seejärel istus mees kaksiratsi ohvri rinnale ja hakkas lõikuma. «Soomlane vaid mõmises vastu,» kirjeldasid tunnistajad.

Liina arvas, et Holland oli temaga juba Norde Centrumi juures juhuslikult kohtudes uimastite mõju all. Ilmselt oli mees tarbinud nn valget hiinlast. Seda olnud tema käitumisest aru saada, pakkus naine. «Raha oli tal soomlaselt vaja uueks doosiks,» ütles Liina, kes peksmise alguses üritas Hollandi nõudmisi ohvrile soome keelde tõlkida.

Kuueks aastaks trellide taha

Peksmine lõppes, kui Holland arvas ohvri surnud olevat. Ta lohistas arvatava surnukeha laohoonest umbes 25 meetri kaugusele ja hakkas end verest puhtaks pesema.

«Kuradi lits,» karjus ta, kui Liina teda liiga külma veega üle kallas. Seda vahejuhtumit nägi pealt öömajale saabuda soovinud kodutu. Seesama, kes mõni minut hiljem sündmuskohalt kabuhirmus põgenes ja politsei kutsus.

«Soomlased on mulle absoluutselt vastikud, ma ei kannata neid silmaotsaski,» teatas Holland ülekuulamisel, kuid jäi varem öeldu juurde – pärast rahustite peoga sissesöömist vajus ta raskesse unne ning ärkas alles politsei saabudes.

Arvestades asitõendeist – verised plekikäärid, Hollandi verised riided jms – kubisenud sündmuskohta, oli see asjatu eneseõigustus.

Hollandi süüasja arutamisel pidi erandkorras kasutama lühimenetlust, sest kannatanu ja tema advokaat ei soovinud asja põhjalikumaks arutamiseks Tallinna sõita. Harju maakohus mõistis Hollandile 28. märtsil üheksa-aastase vangistuse. Lühimenetluse tõttu tuli sellest kolmandik maha arvestada. Lõplikuks karistusajaks jäi seega kuus aastat.

Holland ei olnud sellega nõus. Ta kaebas otsuse edasi nii ringkonnakohtusse kui ka riigikohtusse. Mõlemast astmest tuli kiire ja konkreetne eitav vastus. Mees jäi viimaste aastate võikaimas kuriteos täielikult süüdi. Riigikohtu otsus jõustus 16. juunil.

-----------------------------------------

Politsei püsiklient Marko Holland

Kümmekond korda kriminaalkorras karistatud Marko Hollandil on seadusega pidevalt probleeme nii vägivaldsuse, uimastite kui ka vargustega seoses.

Pärnumaalt Tahkurannast pärit mehest sai aastatega Eesti kohtusaalide püsikunde. Tema vanim kehtiv kriminaalkaristus pärineb 2008. aastast, kui Pärnu maakohus mõistis ta aastaks ajaks vangi oma toonase abikaasa korduva peksmise eest.

Selleks ajaks, 2008. aastaks oli Hollandi kontol juba viis talle mõistetud kriminaalkaristust peksmiste, varguse ja röövimise eest. Neist esimene pärines 1995. aastast ja kõige kauem – kuus aastat – veetis ta vangis röövi eest.

2011. aastal mõistis kohus Hollandile kolm kuud vangistust inimese metalltoruga peksmise eest. Aasta hiljem, 2012. aastal pidi ta pooleks aastaks vangi minema sõiduauto Volkswagen varguse eest.

Mehe karistusregistrist jääb mulje, et Hollandil tekib probleem iga kord, kui ta politseiga kokku puutub. Nii mõisteti talle 2007. aastal viis päeva aresti amfetamiinijoobes olemise eest, kui Holland jäi politseile vahele otse Tallinnas Rahumäe tee politseijaoskonna taga.

2010. aastal jäi amfetamiinijoobes Holland politseile pihku Kadriorus ja sai kuus päeva aresti. Mehe väitel oli ta uimastit endale süstinud. Oma viimase narkoaresti – kaheksa päeva – sai ta 2013. aasta mais. Risto Berendson

Tagasi üles