Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Digiraamatuid ei saagi laenutada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vahur Kersna | FOTO: Scanpix

E-raamatute tulek on seadnud kirjastusäri, raamatukogud ja autorid kummalisse olukorda. Ühelt poolt on tegemist muidugi kirjandusteosega, aga seaduse mõistes on e-raamat hoopis teenus ja sellele ei saa rakendada tavalist raamatulaenutuspraktikat.

Probleemile viitasid Tallinna keskraamatukogu teenidusdirektor Triinu Seppam ning muusikaosakonna juhataja Kaie Viigipuu-Kreintaal kolmapäeval Postimehes ilmunud arvamusartiklis «Autoriõiguste seadus takistab e-raamatute laenutamist».

2012. aastal lõi keskraamatukogu raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonna ELLU, kus on praeguseks konto rohkem kui 4100 lugejal ning laenutusi ligi 31 000. Sel aastal on umbes tuhat lugejat laenanud ligi 4000 e-raamatut, sealjuures rohkem kui pooled on laenanud e-raamatuid siis, kui raamatukogu on juba kinni.

«Paraku ei sõltu aga teoste valik e-raamatukogus mitte raamatukogu lugejate vajadustest ja soovidest, nagu see on trükiraamatute puhul, vaid autoriõiguste omajatest, nii autoritest kui erafirmadest (kirjastused, e-raamatute tootjad ja vahendajad), kel on autoriõiguse seaduse järgi õigus öelda, et nad e-raamatut raamatukogule ei müü. Õigus raamatukogudele mitte müüa tuleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist, mis ütleb, et raamatute laenutusõigus on üks osa levitamisõigusest, mis on kohaldatav vaid teose füüsilistele koopiatele,» kirjutavad Seppam ja Viigipuu-Kreintaal.

Paraku ongi nii, et mitmed autorõiguste oamajad ei soovi erinevatel põhjustel, et teosed jõuaksid digitaalsesse raamatulaenutusse. Mõned kirjastused, nagu näiteks populaarset «Minu…»-sarja välja andev Petrone Print, on kehtestanud oma raamatutele embargoperioodi. Aasta jooksul pärast ilmumist ei lubata neid elektrooniliselt laenutada.

«Meie anname hea meelega oma raamatuid e-raamatutena välja, sest väga palju on neid, kes raamatupoodi kunagi ei jõuagi, aga e-raamatut on lihtne impulssostuna osta,» ütles Petrone Prindi tootmisjuht Tiina Tammeorg. Aga raamatukogudele ei soovi nad e-raamatu litsentsi laenutamiseks müüa, et kaitsta paberraamatute müüki. «Aga see ei ole ju ka halb variant, kui aasta hiljem, kui ostmise kõrgaeg on läbi, anname raamatukogule võimaluse e-raamatu litsents osta.»

Aga Eesti Digiraamatute Keskuse tegevjuhi Ain Lausmaa hinnangul ei mõjuta tänapäeval e-raamatud paberraamatute müüki: «Pigem võiks paberraamatu müük e-raamatu mõjul tõusta. Ma usun, et see käputäis inimesi, kes ELLUst neid raamatuid laenutab, ei ole kindlasti need inimesed, kes muidu need raamatud ostaksid. Hetkel ei ole näha, et tasuline või tasuta e-raamatulaenutus mõjutaks ka e-raamatute müüki negatiivses suunas.»

E-raamatute ostmine läheb raamatukogudele järjest kulukamaks. 2011. aastal oli keskraamatukogu ostetud paberraamatu keskmine hind 11,55 eurot ja keskmine e-raamatu litsentsi hind 6,24 eurot. Eelmisel aastal olid need summad vastavalt 11,6 ja 11,37 eurot.

Asi on selles, et e-raamatu litsents, mis maksab sama palju kui see e-raamat jaemüügis, «kestab» vaid 20 laenutuskorda. Siis on raamat «läbi loetud» ja raamatukogu peab ostma uue litsentsi, ehkki fail erinevalt paberraamatust ju ei kulu. ELLU loomise ajal lepiti litsentsi kestuseks kokku isegi 35 korda, kuid 2014. aasta alguses leppisid Eesti kirjastuste liit ja keskraamatukogu kokku selle vähendamises.

«Muutus tuli vastu võtta konsensuslikult, sest autoriõiguste omajatele makstav tasu on peaaegu olematu,» ütles kirjastuste liidu esindaja Kaidi Urmet. «Arvutusi ja analüüsi laenutuste mõjust müügile kahjuks avaldada ei saa, kuid meie muudatusettepaneku aluseks oli ärihuvide ja õiguste omajate huvide kaitse.»

Kuid ka 20 laenutuskorda on kirjastuste jaoks liiga palju. «Laenutustingimused ELLUs ei ole praegusel hetkel ei kirjastaja- ega autorisõbralikud,» ütles Lausmaa. «Liiga palju laenutusi liiga väikese raha eest. 20 laenutuse asemel peaks olema kümme. mingil hetkel selleni ka jõutakse.» See tõstab aga e-raamatute litsentside keskmist hinda raamatukogu jaoks veelgi kõrgemaks.

Kuna seaduse mõistes pole e-raamatu puhul tegu üldse raamatuga, ei saa seda ka laenutada, ehkki raamatukogud sellist terminit kasutavad. Seda saab vaid «kättesaadavaks teha» (vt juristi kommentaari allpool).

Aga kui ei saa laenutada, siis ei saa autoritele maksta ka laenutushüvitust. Paberraamatute laenutamise eest makstakse autorihüvitusfondi kaudu autoritele kaks korda aastas hüvitust. Keda rohkem loetakse, see saab rohkem hüvitust. Näiteks 2013. aasta laenuhüvituste edetabelit juhivad Erik Tohvri (2515 eurot), Indrek Hargla (1756 eurot) ja Andrus Kivirähk (1622 eurot).

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul maadleb selle probleemiga praegu terve Euroopa. «E-raamatut vaadeldakse seadustes teenusena ja kui seda pakutakse kasutamiseks või müügiks, siis tegelikult müüakse litsentsi. Maailmas on mitmeid mudeleid, näiteks võib hüvitus autorile sisalduda litsentsitasus. Pole olemas ühte lahendust, mis kõigile riikidele sobiks,» ütles ta.

Ministeerium otsib aktiivselt probleemile lahendust, aga praegu pole selge, milline see saab olema ja millal see leitakse. «Kultuuriministeeriumis on võetud suund, et e-raamatud peavad olema raamatukogudes kättesaadavad.»

Talihärm avaldas lootust, et lähemate aastate jooksul jõustuv uus autoriõiguse seadus klaarib olukorda.

Kõik inimesed, kellega selle artikli kirjutamisel rääkisin, rõhutasid hoolimata oma erinevatest positsioonidest raamatumaailmas, et nende esimene huvi on raamatud võimalikult paljudele inimestele võimalikult kergesti kättesaadavaks teha.

Tagasi üles