Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jaak Vilo: gümnaasiumilõpetaja raske valik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jaak Vilo | FOTO: Eesti Teaduste Akadeemia

Eriala valimine on väga raske ülesanne, mis nõuab nii endasse vaatamist kui tuleviku ennustamist. Erialavaliku müüte ja tõsiasju vaeb akadeemik Jaak Vilo, kes on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja ja bioinformaatika professor.

«Parim viis ennustada tulevikku on see ise luua»

  • Abraham  Lincoln

Kevadise kooli lõpetamise kõige raskem osa peale lõpueksamiteks valmistumise on kindlasti mure oma tuleviku suhtes ja selle teadmatusega kaasnev stress. Kuhu minna õppima, millist ametit ja eriala? Kas saan sisse? Äkki oleks mõni teine valik veel parem?

Edukus on muidugi suhteline, millel võib olla mitu erinevat varjundit. Elu on värviline ning musta ja valgegi vahel on palju halltoone. Kellele on oluline olla rikkam kui naaber, kes soovib olla spetsialist, kes soovib avalikkuse tähelepanu jne. Kindlasti on hea olla vajalik teistele – selle sõna heas tähenduses.

Õnne valem on peidus eelkõige ise endaga rahul olemises, heades suhetes pere, lähedaste ja kaaslastega, rahulolus sellega, mida teed. Seetõttu on ka erialavaliku esimene kuldreegel, et tuleb valida eriala, mis endale kõige rohkem meeldib, mis ei lähe vastuollu su enda sisemise minaga. Kuid eriala valik pole sama mis hobide läbi katsetamine, haridusest sõltuvad tuleviku töö võimalused.

Edukas võib olla ükskõik millise erialavalikuga, kui olla selle eriala absoluutses tipus. Kui lai või kitsas on tipp, kus olles võib edu nautida, milline on eriala võimalik haare ja globaalne nõudlus? Võib-olla valida mitmest valikust see eriala, mis tagab rahulolu ja piisava sissetuleku ning vabastab sind tegelema ka oma hobidega.

Väga töökad ja andekad pääsevad tippu. Kuid higi valada ja vaeva näha on lihtsam alal, mis ka sisuliselt endale huvi pakub. Töökus on aga sageli olulisem kui talent. Maailm on pidevas muutumises ja miski, mis on popp täna, ei ole seda homme. Tulevikus võivad kaduda mõned ametid ja asemele tulla teised, võimalused tippu jõuda väga tihedas konkurentsis on alati raskemad. Seetõttu tuleks hoolikalt kaaluda, millised on plaan A, B ja C, nende plussid ja miinused.

Kuna alati ei ole kohe alguses teada, milline eriala tegelikult kõige rohkem meeldib, tuleb oma valikud hoida võimalikult laiapõhjalised. Paljudes riikides on tavaks ka hoog maha võtta ja vaheaasta pidada, et oodata oma kutsumust. Kui tegu oleks 16-aastaste noortega, võiks seda isegi soovitada. Samas on Eesti koolis õppimise aeg üsna pikk ning õppimise puhul on tähtis pigem järjepidevus ja noorus – aeg ei ole raisata.

Praeguse ja tuleviku maailma otsitumad töötajad on mitmekülgse haridusega – see lisab õpingutele veelgi aega. Kuid annab võimaluse ka unikaalsete kombinatsioonide valikule, et eristuda ja spetsialiseeruda mitme eriala kokkupuutepunktidele. Ülikoolis saab ja tulebki õppida aineid eri erialadelt ning see õnneks leevendab alguse eriala valiku keerukust – midagi ei pea päriselt ära kitsendama ja õppimata jätma. Üks olulised oskused andev eriala võib olla kandev ja teine täiendav, andes lisateadmisi või valdkonna, kuhu oma uusi oskusi rakendada. Näiteks IT valdkond, matemaatika ja statistika annavad oskused, mida saab rakendada pea ükskõik millise teise eriala edendamiseks.

Bakalaureusekraad annab Eestis küll formaalselt juba kõrghariduse, kuid on suhteliselt «õpikupõhine». Suurem spetsialiseerumine toimub tavaliselt magistrantuuris, mille eesmärk on jõuda võimalikult lähedale maailma selle hetke tippteadmisele mingis nišis. Doktorantuuris üritatakse aga nihutada teadmiste piire sealt edasi, tegelikult ka teha või avastada midagi täitsa uut.

Kindel on see, et kõige suuremad läbimurded tulevad tulevikus mitme eriala kokkupuutepunktidest, interdistsiplinaarsusest. Kõiki kombinatsioone otse ei õpetatagi, vaid tuleks ise oma õppimise käigus tutvuda mitme erialaga paralleelselt. Näiteks robotid või logistika on intelligentsed tänu informaatikatale ja bioloogia tulevik sõltub bioinformaatikast.

Ühegi eriala tulevik ei ole lõpuni teada täna. Tähtis on, kuhu vastav valdkond jõuab viie aastaga (teie ülikooli lõpetamise ajaks) või kahekümne viie aastaga – teie professionaalse karjääri tipphetkeks. Just see, kahekümne viie aasta pikkune tulevikuvaade on praegu tegelikult väga raske ennustada. Kuigi 25 aasta pärast tundub, et see kõik oli praegu juba «ilmne». Kuhu liigub maailm? Miks ta sinna liigub, mis õlitab majandust, millised on väljakutsed praegu ja nähtavas tulevikus, kust tulevad tuleviku suurimad läbimurded ja uued väljakutsed jne. Igaüks peab tegema omad otsused, kuid vähemalt proovides neid ise endale põhjendada.

Proovin järgmiseks tegeleda mõne küsimuse ja müüdiga, mida olen kuulnud.

Müüt: head haridust saab ainult välismaalt. Õige: Eestis on tugev baasharidus, mis on lisaks tasuta. Vaeva peab nägema igal pool ning jalad on võimalik alla saada ka Eestis. Seejuures jääb välismaal õppimiseks uks avatuks nii vahetusüliõpilasena, magistrantuuri või doktorantuuri jooksul, kui valikud teadlikumad. Kusjuures Eesti ülikoolid on lühikese ajaga muutunud ise väga rahvusvaheliseks nii üliõpilaste kui õppejõudude poolest.

Müüt: maksab ainult õppeasutuse nimi. Õige: mitte igas välismaises õppeasutuses ei ole tase ühtlaselt kõrge igal erialal. Tihti eristub õppeasutuste tase mitte bakalaureuse-, vaid alles doktoriõppes ja teaduses. Küll aga erineb õppimise hind. Mida teadlikumalt valida õppeasutust just selle konkreetse tugevuste järgi, seda parem.

Müüt: valida tuleks ainult erialasid, kuhu on raske sisse pääseda. Õige: praegu on enamikul erialadel näha alatäitumust, kuna noorte arv on kahanenud drastiliselt. On palju põhjuseid, miks mõni eriala on madalama konkursiga. Esiteks – nn raske eriala. Jah, vaeva peab nägema, kuid tulemus võib olla seda väärtuslikum. Spetsialistide põud on suurim vahel just nendel rasketel erialadel. Teiseks võib konkurss olla automaatselt väiksem nn suurtel erialadel, kus õppekohti on lihtsalt väga palju. Väga palju on õppekohti sageli põhjusega – näiteks IT-sektoris on töökohad täitmata inimeste puudusel. Ning Eestis on jätkuvalt suhteliselt üle kahe korra vähem IT töötajaid kui mitmetes edukates tippriikides Põhjamaades või USAs. Ning Eesti peab praegu töötajaid hoopis importima.

Müüt: IT on lihtne tee suure rahani. Õige: vaeva nägemata piisavaid oskusi ei omanda. Valdkondadevahelised palgaerinevused eksisteerivad sageli põhjusega. Olgu selleks vastava sektori suurem käive (nt finants- või logistikasektor), rahvusvaheline avatud konkurents ja tööjõupuudus (nt IT), eriala raskus ja suurem vastutus (arstid) või muu. Kui spetsialiste on puudu, siis põhjusega – eriala vajaduste kasvu ei osatud ette näha, kõik ei ole suutelised või püsivad seda eriala õppima või ei suuda lõpuni huvituda erialast, et piisavalt vaeva näha. Kuigi oma ettevõtetega on tõesti hetkel lihtsam ilmselt IT aladel.

Eesti tulevik on väga nutikates töötajates, kes paratamatult liiga väikestes tiimides suudavad luua suuri asju. Kui teha suuri asju ja selles edukas olla, siis tuleb ka väga suur rahulolu oma tehtud valikute ja tööga. Mida rohkem pühendada end oma uue armsa eriala peale, seda atraktiivsemaks ja põnevamaks see muutub. Ning tulevik saabki teie enda, tänaste gümnaasiumilõpetajate nägu!

Tagasi üles