Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Arendaja ehitab Kalarannale tara ette

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kalasadam ja Kalarand on praegu kõigile avatud, tulevikus algab seal tormiline arendustegevus. | FOTO: Pm

Vaidlus Tallinnas aadressil Kalaranna 1 asuva mereäärse maatüki üle on kütnud kirgi juba aastaid, ent tänavu otsustas arendaja armastatud puhkepaigale tara ümber ehitada.

Patarei vangla ja Kalasadama vahel asub magus mereäärne maatükk, mis seisab juba aastaid jõude. Kohalik rahvas armastab seal vaba aega veeta ja arvab, et alal on juba niigi täisehitatud linnaruumis hindamatu väärtus.

Kinnistu kuulub aga eraomanikule, kelle planeeringut on linna bürokraatiaveskis jahvatatud juba kümmekond aastat. Pro Kapital plaanib alale ehitada nelja-viiekorruselised kortermajad kokku 400 korteriga, ent kogukonna aktivistid on raevukalt võidelnud projekti vastu ning kogunud petitsioonile 2000 allkirja. Petitsiooni autorid soovivad rohkem avalikku ruumi ja leiavad, et välja pakutud rannapromenaad pole piisav lahendus.

Pro Kapital samas arvab, et aktivistid, kes võitlevad aktiivselt detailplaneeringu vastu ilmse sooviga säilitada praegune olukord, ei mõista, et neil puudub igasugune õigus pidada eraomandis maad piiramatult avalikus kasutuses olevaks. Maaomaniku sõnul on protestijad kõigile pakutud kompromissidele vastanud uute nõudmiste esitamisega.

Kaua vindunud olukord on jõudnud nüüd punkti, kus arendaja on otsustanud oma valdustele tara ette ehitada. Kuigi kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada juurdepääs veekogude rannajoonele, on arendaja leidnud seaduses augu ja nimetab kinnistut sadamaks, mis tähendab, et juurdepääsu ei pea tagama.

Pole siiski sadam

Kuna sadamaseaduse kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised, siis ei ole põhjendatud kogu Kalaranna 1 kinnistu sadamana käsitamine, leiab veeteede amet.

«Kalasadamale ei ole määratud ka akvatooriumi sadamaseaduse tähenduses ning see, kas akvatooriumi määramine kogu kinnistuga külgneva veeala ulatuses on põhjendatud, selgitatakse vajadusel vastava menetluse käigus,» sõnas veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juht Tarmo Ots. «Seega, praegust kinnistu tarastamist sellises ulatuses ei saa kuidagi seostada sadamaseadusest tulenevaga.»

Sõnum linnale

Kinnistu sadamaks nimetamine on pigem sõnum linnale, et viimane aeg oleks kehtestada detailplaneering. Pro Kapital soovib jätta piirdeaia püsti seniks, kuni lubatakse eluhoonete ja rannapromenaadi ehitamine Kalaranna 1 kinnistule.

«Siin pole mõtet rääkida, kes midagi on valesti teinud. Fakt on see, et meil on tõesti väga suur huvi see protsess lõpule viia,» ütles Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor. «Tallinn merelinnana ei ole avatud rahvale just seetõttu, et kõik need protsessid, mis on mereäärsete kinnistutega toimunud, on olnud väga vaevalised. Ei tasu arvata, et arendajad soovivad mereranda valada kuupkilomeeter betooni – see aeg on läbi.»

«Need aktivistid, kes oma sammudega on pikendanud seda protsessi ja kes tahavad – minu isiklikul hinnangul – praeguse olukorra jätkumist, teevad mõnes mõttes karuteene kõigile. Suur tüli majas, mingid aiad ja vaidlused, inimesed jalutavad või ei jaluta, saavad või ei saa – kõik see oleks ammu lõppenud, kui oleks mõislikult suhtutud. Planeeringu menetluse käigus on tehtud mitmeid korrektuure ja tuldud vastu mitmetele ettepanekutele. Praegusel hetkel võiks juba seadustada selle, et see territoorium saaks minna suures osas avalikku kasutusse,» sõnas Remmelkoor.

Pro Kapital maksab jõude seisva kinnistu eest igal aastal 122 716 eurot maamaksu. Lisaks kulub igal aastal märkimisväärselt raha, et ala seal aega veetvate inimeste maha jäetud prahist puhastada – seda nõuab Tallinna heakorraeeskiri.

Tagasi üles