Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu Ülikool on huvitatud koostöö jätkamisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jaanika Anderson | FOTO: Sille Annuk

Kui Voroneži kunstimuuseum tähistab sel aastal Otto Friedrich von Richteri kollektsiooni 200 aasta juubelit, siis Tartu Ülikoolil tuleb silmitsi seista oma kunstimuuseumi kogu, sh Richteri Egiptuse muististe evakueerimise 100. aastapäevaga. Esimese maailmasõja ajal saadeti ülikooli kollektsioonid ja osa inventarist Venemaale, kuid suur hulk sellest jõudis siiski Tartusse tagasi.

Mis puudutab Tartu rahulepingut, siis vastupidiselt Dobromirovi väitele kohustus Venemaa 12. artikli järgi tagastama kogu ülikooli vara. Kahjuks just ülikoolile sümboolse väärtusega kunstikogu on osutunud ka Venemaa jaoks väga väärtuslikuks ja asub siiani Venemaal.

Kõige paradoksaalsem on see, et kuigi väidetavalt osteti kõik need varad Vene riigi raha eest, on suur osa neist objektidest saadud annetusena kohalikelt perekondadelt ja õppejõududelt. Otto Friedrich von Richteri isa Otto Magnus von Richter uskus kingitust ülikoolile üle andes, et see innustab üliõpilasi maailma avastama ja suunab teaduse juurde. Antiikkeraamika kohta võime lugeda 19. sajandi inventariraamatust, et paljud vaasid tulid muuseumisse kingina ja Lääne-Euroopa maalikogu annetas koos paljude teiste kunstiesemetega muuseumile selle esimene direktor Karl Morgenstern.

Tartu Ülikool on koos Voroneži muuseumiga avaldanud nimetatud kunstiesemete kataloogi. Koos kavandati ka kataloogi teine osa, kus pidi ilmuma ligi 6000 mündist koosnev kogu, mille hulgas on muuseumile nii ostetud kui ka kingitud Kreeka, Rooma, idamaade ja Vene münte, aga ka Eesti aardeleide, andmed.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Marco Kirmi sõnul on ülikool huvitatud koostöö jätkamisest, et meile kuuluv vara saaks avaldatud ja laiemalt kasutatavaks.

Varasem koostöö esimese kataloogi raames on tänuväärt, kuid Tartu Ülikool ootab, et sõja käigus võõrsile sattunud kogud jõuaks tagasi meie alma mater'i muuseumi kogudesse.

Eestis muuseumid pingutavad, et kõik kogud oleksid kättesaadavad mitte ainult muuseumis, vaid elektrooniliste infosüsteemide kaudu ka kõikides maailma nurkades. Tuleb hinnata, et Voroneži kunstimuuseum on eksponeerinud suure osa Richteri kogust selle aastapäeva tähistamiseks. Kas võib loota, et 2020. aastal, mil täitub tema 250. sünniaastapäev, toimub ka Morgensterni maalikogust näitus?

Voroneži muuseumi soov restaureerida sarkofaagi kaas ja avada selle rikkalike maalingutega sisemus valmistab kindlasti rõõmu nii uurijaile kui ka muuseumikülastajaile. Selliseid töid tehakse muuseumides üle maailma ning eeldatavasti on Venemaal olemas vajalik kompetents restaureerimiseks ja piisavad tehnoloogilised võimalused täiendavate uuringute tegemiseks.

Teisalt, restaureerimistööd tähendavad kindlasti seda, et sarkofaag kaob aastateks ekspositsioonist, sest tegemist on aeganõudva protsessiga. Raske on kommenteerida enne evakueerimist Tartu Ülikooli kunstimuuseumi esimeses näitusesaalis eksponeeritud sarkofaagist leitud 1907. aasta teatriafišši. Ehk poetas selle sinna mõni külastaja või koguni muuseumi direktor Vladimir (Woldemar) Malmberg, kes samal aastal lahkus ametist ja siirdus Moskvasse. Sarkofaagi avamist tõendavate allikatega pole meie muuseumi töötajatel seni õnnestunud tutvuda.

Tagasi üles