Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rahvusmõtte kandja Arvo Valton rääkis väest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arvo Valtoni ees on ühe osana auhinnast klaasikunstnik Toomas Riisalu taies. | FOTO: Margus Ansu

Tartu ülikool tähistas eile rahvusülikooli 96. aastapäeva tavakohase aktusega. Selle üks sisulisi tippe oli Rahvusmõtte auhinna kätteandmine kirjanik Arvo Valtonile, kes rääkis tänusõnavõtus eestlaste vaimuvägevusest.

Enne Arvo Valtoni austamist nimetati Tartu ülikooli audoktoriks Briti Columbia ülikooli professor Thomas Salumets ning Florida Atlandi ülikooli ja Maastrichti ülikooli professor Mark F. Peterson. Ühtlasi promoveeriti 112 doktorit, kellest enamik oli tulnud aktusele.

Niisuguse auväärse akadeemilise seltskonna ees kõneldes märkis Valton, et vaimult vägevaid ehk vaimuvägiseid eestlasi leidub terves maailma. «Ja nende üle võib tõesti uhke olla,» lisas ta.

Vaimuvägiste mitmete tunnuste hulgast tõi ta esile ühe peamise: olla salliv ja lugupidav kõikide maailma rahvaste vastu ning tunda kaasa ja toetada kõiki rahvaid, keda rõhutakse, julgeda oma poolehoidu ja toetust neile väljendada rõhujate ees ükskõik millal ja mis tingimustes.

«Kultuurikangelasena kuulub Arvo Valton vägilaste hulka,» ütles Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai. «Ta väärib rahvusmõtte sümboolset kapitali lausa mitmes mõttes, ent arusaadavalt ennekõike rahvuskultuuri loojana.»

Optimistlikult tulevikku

Vahetult pärast aktust antud intervjuus ütles Arvo Valton, et Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind on ilus vahend, millega saab esile tõsta eestlust edendavaid mõtteid, tegusid, toimimist.

Eestlaste tulevikku vaadates liigitas ta ennast optimistide hulka. «Ma arvan, et asi ei ole hull, me oleme hullemastki välja tulnud,» ütles ta.

Ebameeldivaks nimetas Valton liiga arvukat äraminekut Eestist.

«Tahaksin ikkagi, et talendid tuleksid tagasi koju,» ütles ta. «Ma saan aru, et on teadusi, mida lihtsalt pole võimalik mahukuse tõttu siin teha, aga talendid peaksid oma vaimu, teaduse sisu ja mõtteviisi tooma kamaluga tagasi. Ja väga tahaksin, et teadust tehakse ikka rohkem eesti keeles.»

Arvo Valton oli aastani 2010 ühtejärge 14 aastat soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni eesotsas. Seetõttu oli paslik küsida, kuidas käib praegu Venemaa soomeugrilaste käsi kirjanduse ja üldse kultuuri, aga samuti teaduse vallas.

«Ümberrahvastamise surve on kohutav, koolid on neilt ära võetud,» vastas ta. «Pateetiliselt öeldes on nii, et kui kaovad soome-ugri rahvad Venemaal, on järg meie käes, sest ollakse üsna harjunud ajalooliselt ümberrahvastama just soomeugrilasi. Teisalt on soome-ugri rahvad vist üldse ainus Euroopa põlisrahvas, kes on siin olnud enne indoeurooplasi, ja see kohustab meid eriti ennast säilitama.»

Arvo Valton on õpetanud Tallinna ülikoolis kümmekond aastat soome-ugri kirjandusi ja ka kultuurilugu. Aastal 2009 pidas ta vabade kunstide professorina loenguid Tartu ülikoolis. Mullu ilmus tema kogutud teoste 24. ehk viimane köide.

«Viimased aastad olen põhiliselt tõlkinud soome-ugri kirjandust. Mõtlesin, et ma rohkem oma juurde ei tee, on ju niigi palju kirjutatud,» ütles ta. «Aga sel suvel murdsin selle mõtte ja kirjutasin jälle hulga lühikesi lugusid. Need peaksid ilmuma mõne päeva pärast kogumikus «Kolm lindu» minu juubeliks.»

Arvo Valton saab 14. detsembril 80-aastaseks. Pooleldi muinasjutuliste lühijuttude kogumiku trükib Tartu serval Greif.

2004. aastast saati

Rahvusmõtte auhinda annab Tartu ülikool välja 2004. aastast. Sellega tunnustatakse inimest, kelle looming on silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Laureaadid on saanud auhinnaks Ilmamaa kirjastuse sarja «Eesti mõttelugu» 50 köidet ja hinnalise kunstiteose.

Rahvusmõtte auhinna on varem pälvinud: 2004 Ilmar Talve, 2005 Veljo Tormis, 2006 Endel Lippmaa, 2007 Kaljo Põllu, 2008 Ain Kaalep, 2009 Ants Viires, 2010 Mats Traat, 2011 Vello Salo, 2012 Arvo Kruusement, 2013 Anu Raud ja mullu Toomas Paul.

Tagasi üles