Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põlevkivielektri lõpp silmapiiril

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Põlevkivikarjäär. | FOTO: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Nädalavahetusel Pariisis sõlmitud ajalooline kliimalepe muudab Eesti energiatööstust tundmatuseni.

Eesti energeetikasektor ei saa jääda tuginema meie peamisele maavarale põlevkivile, ütles Pariisi kliimaleppe saavutamise järel keskkonnaminister Marko Pomerants, kuid hindas, et kokkulepitu pole väga pöörane.

«15 aasta pärast peavad tulema muutused ja peamiselt puudutab see energia saamist põlevkivist,» ütles keskkonnaminister ERRile.

Ees ootab raske aeg

Eesti energiafirmad leiavad, et kliimalepe ei löö Eesti põlevkivisektorile küll hingekella, ent ees on ootamas rasked ajad.

Alexela grupi juhatuse esimees Andreas Laane kiitis ambitsioonikaid Pariisi kliimaeesmärke, kuid lisas, et need seavad Eesti põlevkivisektori keeruliste valikute ette. «Karmistuvate keskkonnanõuete ning nafta madala hinna tõttu on sektor oluliste valikute ees,» sõnas Laane, kelle hinnangul tuleks jätkusuutlikkuse küsimust vaadata laiemalt kui pelgalt keskkonna seisukohast. Samuti pole see üksi tööstuse mure. Kliimalepe tähendab Laane sõnul, et ministeeriumid peavad hakkama nii omavahel kui ka sektoriga oluliselt tihedamat koostööd tegema.

Eesti Energia hinnangul võiks põlevkivist loobumise asemel läheneda maavarale uuenduslikult ja keskkonnahoidlikult. Firma strateegia seisneb põlevkivist õli ja elektri koostootmises, millega väärindatakse põlevkivi ligi kaks korda paremini kui vanades elektrijaama energiaplokkides. «Keskendume ka tootmise kõrvalsaaduste taaskasutuse suurendamisele,» sõnas ettevõtte meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Viimasel viiel aastal on ettevõte kulutanud keskkonnahoiule ja põlevkivi väärindamisele miljard eurot.

Sama teed on läinud ka VKG, mis kasutab põlevkivi enda kinnitusel üha keskkonnasõbralikumalt ja tõhusamalt. Põlevkivi tootmise efektiivsus on kuni 70 protsenti. «Seega vastab meie tootmislahendus kliimapoliitika põhimõtetele,» kinnitas VKG juhatuse liige ja tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Andreas Laane ütles, et nad kaaluvad investeeringuid nii tootmise tõhustamisse kui ka keskkonnahoidu. Investeeringute suurusest ei soovinud ta aga veel rääkida. «Selge see, et kliimaleppe eesmärkide täitmiseks vajalikud investeeringud on väga suured ning toovad selgelt lauale küsimuse, kas jätkata. Tõhusamate heitepüüdeseadmete hinnad üksinda ulatuvad mitmete miljonite eurodeni,» sõnas Laane.

Kliimakokkulepe kümnekordistab CO2-kvoodi hinna. «Konkurentsis püsimiseks meil eraldatavatest kvootidest varsti ei piisa ja peame olema valmis neid juurde ostma,» tunnistas Meelis Eldermann.

Taastuvenergia kasvab

Taastuvenergia osakaalu suurenemine on pärast kliimaleppe allkirjastamist vältimatu. Mullu oli Eestis taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 25,6 protsenti, mida on kaks protsenti vähem kui aasta varem. Kõige suurem on taastuvenergia osakaal soojussektoris, kus see ulatub 43 protsendini, selgub taastuvenergia aastaraamatust.

Eesti Energia taastuvenergia toodang on tänavu üheksa kuuga olnud neli protsenti, kuigi riigiettevõtte enda kinnitusel on neil jaksu toota kuni 40 protsenti koguelektrist taastuvenergiana.

«Selle võimsuse kasutuselevõtt sõltub praegu riigi toetusest,» selgitas Kaarel Kuusk, viidates taastuvenergia toetusele ning võimalusele osaleda statistikakaubanduses. Ta kinnitas, et Eesti Energia suudaks pakkuda kõige soodsamat taastuvelektrit, küttes Narva elektrijaama biomassiga.

Taastuvenergia võiks Meelis Eldermanni hinnangul olla küll päästerõngas kliimaeesmärgi täitmisel, kuid nõuab suuri investeeringuid. «Siin kerkib teine küsimus: kas Eesti riik koos kõikide tema ees seisvate väljakutsetega on nõus ja valmis panustama ning subsiidiumit maksma?» küsis Eldermann.

Pariisi kokkulepe

Pariisi kliimakonverentsil seati ambitsioonikas eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside tootmist 80 protsenti aastaks 2050.

Eesmärk kui selline on juba vanem ning lepiti kokku möödunud kliimakonverentsil aastal 2011. Kokkuleppesse panustavad nii arenenud kui ka arenevad riigid. Viimased saavad vähemalt 93 miljardit eurot toetust kliimamuutusega toimetulekuks.

195 riiki leppis Pariisis kokku kärpida fossiilkütuste kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidet niipea kui võimalik. Samuti piirata kliima soojenemist kahe kraadini Celsiuse järgi tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrreldes ning püüelda edaspidi 1,5 kraadi poole.

Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 riiki, mis toodavad kokku vähemalt 55% üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest.

Tagasi üles