Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mitme relva keeldu ei tule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Relv. | FOTO: Scanpix
FOTO: Pm

Relvaomanikud on nördinud. Värske seaduseelnõu piiraks enesekaitseks lubatud tulirelvade arvu edaspidi üheni, kohustades 2600 inimest oma muud tuleriistad maha müüma. Kannataks ka laskesportlased. Siseministri juhitud töögrupp otsustaski eile, et loobub plaanist.

Tõenäosus, et mullu detsembri keskel valminud mahukast relvaseaduste muutmise paketist kujuneb pühade aja suurimaid tüliõunu, polnud kuigi suur. Määrab ju eelnõu turvalisemad reeglid näiteks relvalubade taotlemisele ja lapib koguni kaua kestnud vastuolu põhiseadusega.

Relvaomanike ja laskesportlaste sõnul võinukski eelnõule aplodeerida, kui poleks kaht seadusepügalat, mille puhul vaated lausa kuristikuna lahku lähevad.

Esimene säte paneks päitsed pähe eraisikute relvaomamisele. Kui seni võis Eestis relvaeksami läbinud ja loa omandanud inimene soetada enesekaitse eesmärgil kuitahes palju tulirelvi, siis tulevikus saaks tal sel eesmärgil registris olla vaid üks. Seegi käsitulirelv, sest sileraudsed ning vintpüssid keelataks.

Põhjuseks ohuhinnang

Muudatuse taga on politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning kaitsepolitsei hiljutised ohuhinnangud. Nende sisu detailideni ei avaldata, kuid peamine põhjus on püüd vähendada relvade koondumist, sattumist valede isikute kätte ja kadumist. Tõepoolest, viimase viie aastaga on Eestis kaotatud uskumatud 626 relva.

Eestis on selleks soodus pinnas, sest jõukus on kasvanud. Eelnõu koostajad väidavad, et enese ja vara kaitseks ostetavate ja registreeritavate tsiviilrelvade ajend pole sageli enam ohu tõrjumine, vaid omaniku relvahobi. Näiteks Eesti rekordimees on enesekaitseks kokku ostnud 19 relva.

Kui ühe relva nõue rakenduks, oleksid eelnõu seletuskirja kohaselt 2645 relvaomanikku kohustatud enne relvaloa aegumist ülejäänud relvad maha müüma.

Muudatuse vastaste esindajad, Taktikalise Laskmise Keskuse eksperdid Tõnu Adrik ja Martin Bahovski ütlevad, et nõue on absurdne. See eiravat täielikult asjaolu, et ühe relvaga ei saa inimene end kaitsta kõigis oludes. Näiteks relv, mida kanda riiete all, pole kuigi tõhus vara kaitseks kaugelt distantsilt, metslooma rünnaku korral või ka sõjaolukorras.

«Kui ma lähen näiteks Alutagusele matkama ja siis emakaru seal vastu tuleb, siis taskupüstoliga ei ole midagi teha. Selleks peab olema oluliselt võimsam püstol,» ütles Bahovski. Kui riik sunnib relvaomanikke valima vaid ühte relva, kannatab sellest tema sõnul ka territoriaalkaitse sõjaolukorras.

«Seega oleks mõistlik, kui üldse enesekaitserelvade arvu piirata, tõmmata see piir viie relva kanti,» lisas Adrik. Liiatigi kannaksid relvaomanikud sundmüügi puhul rahalist kahju. Keskmiselt algab ühe relva hind 550 eurost ja võib ulatuda 1500–2200 euroni vintpüsside eest, sundmüügist seda raha aga tagasi ei teeni.

Teine probleemne säte puudutab laskesporti. Nimelt on eelnõu koostajad ohuhinnangute põhjal leidnud, et senine luba omada laskesportlasel iga relva kohta koduses relvakapis tuhandet padrunit on ebamõistlikult suur. Uus lagi peaks olema 3000 padrunit, olemata sellest, kas sportlasel on kolm või kümme relva.

Nn practical-laskmises, millega tegeleb Eestis ligi 700 inimest, kulub aga ainuüksi ühel treeningul korraga umbes 200–300 padrunit. Kui vaadata keskmise huviga sportlast, läheb neil aastas treeningutele suurusjärgus 10 000 – 12 000 padrunit, lisaks pea sama palju võistlustele. Bahovski kalkuleerib, et kui riik keelab moona hulgihankimise, tähendab see sportlastele padrunite hinna tõusu vähemalt poole võrra.

Eile minister Hanno Pevkuri osavõtul toimunud kohtumisel nentis ministeerium, et on valmis protesti tekitanud seadusepunkte leevendama.

«Võib-olla oli mõnigi meede üle vindi. Võib üsna julgelt öelda, et sellisel kujul see eelnõu kindlasti oma menetlusteed ei jätka,» tunnistas siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

Keeldumine keeruline

Asekantsler tunnistas, et ilmselt ei tule seadusse piirangut, mitu relva võib relvaloa omanik enese kaitseks osta ja registreerida. Küll aga tuleb kehtestada reeglid sellele, millise ala esindajad ja mis põhjusel võiksid enamal arvul enesekaitserelvi omada.

«Praeguse seadusega on olnud juhtumeid, kus inimene on läinud järjekordset relvaluba taotlema ja politsei on keeldunud, sest ei näe alust. Inimene on kaevanud keeldumise kohtusse ja on saanud õiguse, sest ei ole alust keelduda,» meenutas Küüt.

Probleem on tõsine. Postimehele teadaolevalt on üks relvalimiidi ajendeid julgeolekuasutuste tähelepanek, et liberaalset seadust võib ära kasutada nn teine kolonn – näiteks kodakondsuseta isikud –, kes loa olemasolu toel relvaarsenali täiendavad.

«Meie eesmärk on tagada julgeolekut ja kui oht on selles, et Eesti vastu vaenulikult meelestatud inimestel on võimalus relvaseaduse järgi seaduslikult relvastuda, siis peame seda ära hoidma,» ütleb Küüt. «Tõsi, eelnõuga läks vint teise äärmusse. Nüüd tuleb leida kesktee.»

Kuid kes ikkagi on need inimesed, kes Eesti tsiviilrelvaomanike edetabelisse kuuluvad?

Postimehega suhelnud 50ndates eluaastates Taivo (nimi turvakaalutlustel muudetud – toim) on linnamajas elav pereisa. Mees ei kuulu Kaitseliitu ega tööta julgeolekuasutuses. Ometi kuulub ta kümmekonna inimese hulka, kellel PPA tsiviilrelvade registri andmetel on koduses relvakapis seitse tulirelva, püstolitest kuni pumppüssini.

Ka Taivo on relvalimiidi vastu – just ühe relva ebapiisavus sai põhjuseks, miks mees relvi juurde soetas. «Ostsin esimese püstoli 2000. aastatel. Loomulikult oli huvi käia lasketiirus laskmas. Kuna see oli suur püstol, siis oli seda peagi liiga raske kogu aeg kaasas kanda,» meenutab Taivo. «Pidin ostma väiksema. Kui tahtsin eelmist relvapoele maha müüa, pakkusid nad aga võileivahinda.»

Püstol jäi relvakappi alles ja peagi täienes relvakogu pikema toruga tulirelvadega. «Kui läheb sõjaks lahti, siis mul on püss olemas,» ütleb Taivo. Kuidas ka ei vaataks, tuleb Taivol tunnistada, et enesekaitse piirest on relvahobi ammu väljunud. «Nad on ikkagi ajaveetmise asjad. Kui riik kohustaks mind müüma maha kõik relvad peal ühe, peaksin jätma Sig Saueri. Seda ei saa kaasas kanda. Siis kaob see enesekaitse mõte täielikult ära.»

Tagasi üles