Linn kolib Nõmme noortemaja Pääskülla

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
12. jaanuar 2016 00:02
Nõmme noortemaja õppealajuhataja Ingrid Loo ja direktor Margus Maasik näitavad keldris asuvat mudelautode rada, mille jaoks uutes ruumides enam kohta ei ole. | FOTO: Tairo Lutter
Nõmme noortemaja hoovis asub Eesti ainus rahvusvahelistele nõuetele vastav kiirusautomudelite rada, mida pole võimalik teise kohta kolida. | FOTO: Tairo Lutter
Kunagi elamuks ehitatud majas Nurme 40 on lastele huviharidust antud peaaegu 65 aastat. | FOTO: Tairo Lutter
Nõmme linnaosavanem Tiit Terik soovitab Mai tänava hoone maha müüa ja saadud raha kulutada Nurme tänava maja remontimiseks. | FOTO: Tairo Lutter
Pildil Nõmme noortemaja loodusmaja aadressil Õie 14. | FOTO: Tairo Lutter

Tallinna haridusamet tahab aastakümneid Nurme tänaval tegutsenud Nõmme noortemaja kolida Pääsküla gümnaasiumisse, millele tehakse renoveerimise käigus ka juurdeehitis.

Kooli remont peaks algama järgmisel aastal ja pärast seda peakski noortemaja Pääskülla kolima. Amet loodab sellega parandada huvihariduse tingimusi, teised asjaosalised näevad tulevikku aga väga mustades värvides.

Nõmme noortemajas töötab praegu 50 inimest. Neist 40 on õpetajad, kelle juures käib kokku umbes 750 last. Põhimaja asub Nurme tänaval, veel üks hoone Mai tänaval ja loodusmaja Õie tänaval. Kõik üksteisest väikese jalutuskäigu kaugusel. Noortemajas tegutseb üle 40 huviringi alates muusika- ja tantsuringidest ning lõpetades tehnika ja robootikaga.

Tänavu novembris tähistab noortemaja oma 65. sünnipäeva. 70. aasta juubel peetakse ilmselt juba mujal. «Mullu veebruaris tuli haridusamet välja ideega ühendada meid Pääsküla gümnaasiumiga, mille remont peaks algama järgmisel õppeaastal. Veebruaris paluti meil teatada kolme päeva jooksul klassiruumide vajadus. Selle me koostasime, siis oli tükk aega vaikus, kuni detsembris nõuti direktorilt kiirkorras kooskõlastust Pääsküla gümnaasiumi projekteerimishanke lähteülesandele. Aga seal meile pakutavad tingimused ei paranda sugugi noortemaja olukorda,» rääkis Nõmme noortemaja õppealajuhataja Ingrid Loo.

Mudelite raja saatus lahtine

Eraldi küsimus on Nõmme noortemaja hoovil asuva legendaarse kiirusautomudelite raja saatus. «Haridusamet pole paljudele meie küsimustele üldse vastanud. Raja kohta öeldi umbes nii, et seda plaani pole veel lõplikult maha maetud. Aga meile ei ole ka kinnitatud, et see Pääskülas olema saab. Meil on maja keldris veel teine mudelautode rada. Sealgi peetakse võistlusi, aga ka selle raja kolimiseks ei pakuta meile piisava suurusega ruumi,» ütles õppealajuhataja. Nurme tänavalt ära kolides jääks noortemaja ilma ka õuelavast, kus on harjutud kevadkontserte korraldama. Lähteülesandes soovitakse vaid «kaaluda võimalust» mahutada kiirusrada ja õuelava kooli territooriumile.

«Me kaotaksime kolimisega kindlasti väga palju õpilasi. Pealegi on Pääskülast mitte kaugel Laagri huvikool, mis on samuti arenev ja mis hõlmab juba praegu sealtkandist väga palju lapsi. Neil on seal väga head sportimistingimused, millega me Pääskülas kindlasti võistelda ei suudaks,» lausus Loo.

Ta kardab ka noortemaja kontsertide ja teatritegemise pärast. «Ma kujutan ette, et peame hakkama oma jõulukontserte tegema oktoobris, kui koolil pole aulat oma üritusteks palju vaja. Need tingimused, mida nad on meile pakkunud, ei vasta meie vajadustele ega kaalu üles kolimise negatiivseid külgi,» lisas ta.

Noortemaja direktori Margus Maasiku sõnul käis kummaliselt ka ruumiprogrammi kooskõlastamine. «Näiteks kui meie tahtsime kaheksat klassi, siis pakuti kuus. Ja lõplikus variandis oli kirjas kuus kuni kaheksa. Niimoodi sidekriipsuga «lahendati» kõik erimeelsused. Ja kui ma selle lähteülesande kooskõlastamata jätsin, siis öeldi, et haridusametil on vaja koostööpartnerit ja et kui mina koostööd ei tee, siis küll leitakse sobivam partner,» rääkis Maasik.

Ta jättis lähteülesande kooskõlastamata kolmel põhjusel. «Esiteks asetaks pakutud ruumiprogramm Nõmme noortemaja praegusega võrreldes halvemasse olukorda. Teiseks pole asukoha muutust arutatud kõigi huvigruppidega. Mullu oktoobris oli meil lapsevanemate küsitlus. Sellele vastanutest nõustus Pääskülla ümberasumisega alla kolme protsendi. Kolmandaks pole meiega arutatud alternatiive ega vastatud elementaarsetele küsimustele kas või oma sissepääsu ja fuajee kohta,» loetles Maasik.

Vastuseis kolimisele pole sugugi Maasiku soolo. Postimees vestles veel mitme noortemaja õpetajaga, kes olid kõik juhtkonnaga sama meelt.

Ka gümnaasium kõhkleb

Noortemaja robootikaringi juhendaja Meelis Antoi, kes on lapsevanemana Pääsküla gümnaasiumi hoolekogu esimees, kinnitas Postimehele, et ka gümnaasium pole uuest majulisest oma katuse all huvitatud. Ta annab ka ise praegu gümnaasiumi majas ringitunde, kuid ei pea sellist ruumipuudusest tingitud olukorda normaalseks. Pealegi võib arvata, et pärast renoveerimist kasvab ka Pääsküla gümnaasiumi õpilaste arv, seal tegutsevad kooli oma huviringid ning omatulude teenimiseks peab kool mõtlema ka ruumide väljaüürimisele. Kooli hoolekogu arutab kokkukolimist 20. jaanuaril.

Samuti gümnaasiumi hoolekokku kuuluv Nõmme linnaosavanem Tiit Terik leidis, et noortemaja töötajate vastumeelsus on eeskätt kommunikatsioonihäire tagajärg. «Oluline on vaadata seda, kuidas alati nappides eelarvetingimustes optimaalselt osutada avalikke teenuseid, milleks huviharidus ja kooliharidus ju on. Kapitaalremonti tasub teha siis, kui me näeme, et nii suur investeering ennast ära tasub. Kooli sisuliselt uueks ehitamine nõuab väga palju ressurssi ja üks koht, kust seda nii-öelda süsteemisiseselt saada, ongi tõenäoliselt vähem kuluefektiivsete kinnistute võõrandamine,» leidis Terik.

Ta lisas, et see, kuidas nii erinevaid tegevusi ühele kinnistule mahutada, on põhjalikku lahendamist vajav küsimus, kuid küllap saadakse sellega hakkama.

Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Saag aga ütles, et tema jaoks on kõige tähtsam see, et aastaid oodatud remont koolis lõpuks peale hakkab. «See, kas meid liidetakse kellegagi või mitte, ei oma minu jaoks praegu tähtsust. Tähtis see, et ei kannataks ei õppetöö ega huvitegevus. Kindlasti on igasugustel liitmistel alati nii plussid kui miinused,» jäi Saag napisõnaliseks.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL