Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suur puidupõletamine toob metsamajandusse buumi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Elektrijaamadesse tasub puitu vedada 30-40 kilomeetri kauguselt.
  • Euroopas pole tehtud ühtegi Eesti Energia puidupõletust toetavat tehingut.
  • Riigikogu peab esmalt vastu võtma kaua marineerinud elektrituru seaduse.
Hakkpuidu tootjaid saavad hea teenistuse, kui saab teoks valitsuse hiljutine luba elektrijaamades põletada puitu. | FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Valitsuse otsus lubada Eesti Energiale kuuluvates põlevkivielektrijaamades suures mahus puidu põletamist suurendab metsaäri poole võrra, kuid puidu kallinemine toob kaasa suuremad soojaarved.

Eesti Energia varade väärtuse päästmiseks kavandatav Auvere, Estonia ja Balti põlevkivielektrijaamas kavandatav kolme teravatt-tunnise aastamahuga taastuvenergia tootmine tähendab 4,3 miljoni tihumeetri puidu ahju ajamist. Praegu raiutakse Eestis ligi 10 miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Ehkki nõudluse hüppeline kasv toob kaasa metsanduses tõelise buumi, prognoosivad metsandusfirmad puidu masspõletamise mõju ennekõike Ida-Virumaale, elektrijaamade vahetusse lähedusse. Siiski loodetakse praegu alakoormatud metsatöötlemistehnikale töökaid päevi.

«Suurte transpordikulude tõttu on elektrijaamadesse mõistlik puitu vedada 30–40 kilomeetri raadiuses,» ütles Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. «Kui vahemaa läheb pikemaks, hakkavad müügikohtadena konkureerima puidugraanuli tootjad või näiteks sadamad.»

Eriku juhitavale Metsatervenduse Osaühingule kuuluvad mõned langid Ida-Virumaal ning ettevõte kavandab nendel raietöid alustada just siis, kui Eesti Energia paneb käima puiduoksjonid.

-Puudub pikaajaline kindlus

Suur puidupõletamine loob Eestisse ligi 2400 uut töökohta, pakkudes head teenimisvõimalust raie planeerijatele, saemeestele, harvesteri juhtidele, metsa väljaveo traktoristidele ja puidu hakkeseadmete operaatoritele.

«Eelmine puidu põletamine Narva elektrijaamades tõi kaasa töökäte nappuse, sest langes kokku ehitusbuumiga. Nüüd aga leidub palju rohkem inimesi, kellele metsatöö pakub meeldivat väljakutset,» selgitas Erik.

Samal ajal peavad metsandusettevõtjad valitsuse puidupõletuskava liiga tooreks ja ebakindlaks, et kohe äriplaane tegema hakata. «Tootmisvõimsusi on metsas piisavalt, kuid meil pole kindlust valitsuse plaani kestvuse suhtes,» rääkis hakkpuidu tootja Raja KT juhatuse liige Jaan Õiglane.

«Välja käidud suur maht tekitab pigem kõhklusi, sest seni pole antud garantiisid, et see kestab pikaajaliselt. Usaldusväärsemalt kõlaksid väiksemad mahud, kui nende püsimist garanteeritaks näiteks viie aasta peale. Kui kogus on nii suur, nagu praegu lubatud, aga poole aasta pärast lõpeb äri ära, siis oleks väga riskantne oma plaane selle järgi tegema hakata.»

Praegu sõlmivad metsafirmad hakkpuidu ostjatega lepingu aasta peale ette ning kvaliteetse hakke saamiseks tuleb puud vähemalt pool aastat varem maha lõigata.

Puidust elektrit ja soojust tootvatele ettevõtetele tõi Eesti Energia puidupõletuskava murepilved, sest kardetakse tooraine ja seega ka tarbijatele müüdava soojuse hüppelist kallinemist. «Suureneva nõudluse korral saame oma puidukoguse ikka kätte ning konkurentsiamet kinnitab paisuva soojahinna ära,» ütles energeetikafirma Utilitas osanik Kristjan Rahu.

«Kuid meie ettevõte on aastaid pingutanud odavama sooja nimel ning ees seisev paratamatu kallinemine läheb vastuollu meie seisukohtadega. Inimesed hakkavad suurenevate arvete pärast ikka süüdistama meid.»

Puidu ja energia kallinemine sõltub Eriku sõnul oluliselt sellest, kuidas riigil õnnestub osaleda taastuvenergia nn statistikaäris. «Kui statistikakaubandus toimub oodataval hinnatasemel 20–30 eurot MWh, siis jääb see ligi kaks korda madalamaks kui varem Narva jaamades taastuvenergia tasude pealt tehtud äri,» selgitas Erik.

«Eesti Energia saab puitu hakata sisse ostma ka Venemaalt, kui kohalikel oksjonitel puidu hinnad liiga kõrgele tõusevad.»

Puidu järsule hinnatõusule vaidleb vastu ka Eesti Energia. «Lähtudes RMK hinnastatistikast, oli viimase kümne aasta kõrgeim küttepuu hind Eestis 2008. aastal – 23,4 €/m3, kui Eesti Energia biomassi põlevkivikateldes ei põletanud,» ütles energiafirma meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

«Majanduskriisi tõttu tegi küttepuude hind 2009. aastal läbi suure kukkumise – 15,3 €/m3 ning hakkas siis kosuma. 2010. aastal oli hind 17,8 €/m3 ja 2011. aastal 21,8 €/m3. 2011. ja 2012. aastal põletati Balti elektrijaama 11. plokis biomassi suures mahus. Sellest hoolimata langes 2012. aastal küttepuude hind tasemele 20,7 €/m3

-Mitu asja vajab tegemist

Suur osa valitsuse poolt Eesti Energiale antud puidupõletusloast rajaneb seni siiski n-ö orastel, sest selle äri kõige olulisemad tugisambad pole paigas. Eesti Energia juhid ja poliitikud saavad praegu lubada vaid üht: Narva elektrijaamades puidu põletamise eest ei lisata elektritarbijate arvetele mitte sentigi juurde.

Eesti Energia varade väärtuse toetamine lähtub Euroopa Liidu poolt 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärkidest. Need riigid, mis ette nähtud mahus taastuvenergiat toota ei suuda, saavad võimaluse ületootmisega riikidelt n-ö statistilist kvooti juurde osta. Ehkki direktiiv juba kehtib, pole selle põhjal Euroopas tehtud ühtegi tehingut, mistõttu pole võimalik hinda prognoosida.

Samuti peab riigikogu vastu võtma juba kolm aastat erinevates instantsides marineeritud elektrituru seaduse ning lisama sinna statistikakaubandust kirjeldava peatüki.

Kuna statistikakaubanduses osalevad riigid, siis peab Eesti valitsus statistikakaubandusega teenitud summade üle andmiseks ettevõtetele leidma ühise keele Euroopa Komisjoniga. Praegu aga võime tugineda üksnes lootusele, et kõik läheb hästi.

«Tõenäoliselt piisab sellest, kui teavitame Euroopa Komisjoni statistikakaubanduse summade ettevõtetele kandmisest,» väitis majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar. «Kuna statistikakaubandusest saavad osa võtta kõik taastuvenergia tootjad ning me korraldame avaliku vähempakkumise, peaks see olema kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi meetmetega.»

Narva elektrijaamad on Eesti Energia kinnitusel biomassi põletanud alates 2009. aasta lõpust kuni tänaseni. Suuremahuline biomassi põletamine toimus 2011. aasta teisel poolel ja 2012. aasta esimesel poolel, kui toodeti kokku umbes 0,65 TWh taastuvelektrit.

Ülejäänud perioodidel on toodetud taastuvelektri kogus aastas olnud keskmiselt 60 GWh. Näiteks 2015. aastal tootis Balti elektrijaama 11. plokk 70 GWh taastuvelektrit. Võrdluseks, see on elektri hulk, mille toodab ligi 35 MW suurune elektrituulikute park aasta jooksul. Alates 2012. aasta teisest poolest pole Narva elektrijaamad taastuvelektri tootmiseks tegevustoetusi saanud.

Tagasi üles