Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kõrvaklappide võrra hoiti kokku alluvatelt

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Elmar Vaher | FOTO: Mihkel Maripuu

Politseijuht Elmar Vaheri puhkusele minnes ostetud kõrvaklappide hind 300 eurot pani Vaherile alluva kontori kihama, sest ameti lihttöötajad on pidanud viimased paar aastat taluma täielikku kokkuhoiupoliitikat.

Näiteid kokkuhoiumeetmetest on sadu, kuid kõige värskem neist nädalatagune. Täpselt nädal tagasi startinud militaarvõistlus Utria dessant, mida peetakse kuulsa Erna retke järeltulijaks, peeti sel aastal esimest korda piirivalvurite võistkonnata.

Takistuseks sai 400 euro suurune osavõtutasu – võistkonna iga liikme pealt sada eurot. Politsei- ja piirivalveameti eelarvest sellist raha ei leitud ning piirivalvevõistkonna liikmed pidasid sellise summa omast taskust maksmist liialt kulukaks.

Meeldetuletuseks: piirivalvevõistkonnal on õnnestunud maailma raskeimaks militaarvõistluseks peetav suvine Erna retk mitmel korral võita. Eelmisel aastal lepiti Utria dessandi võistlusel tagasihoidliku 19. kohaga.

Politsei- ja piirivalveamet põhjendab militaarvõistlusest osalemisest loobumist töötajate vähese huviga selle vastu. «Utria dessandil on osalenud peaasjalikult Ida prefektuuri töötajad, kuid viimastel aastatel on huvi selle spordiürituse vastu vähenenud,» teatas ameti kommunikatsioonijuht Tuuli Härson.

Tema sõnul pidasid ameti spordiinstruktorid möödunud aasta lõpus mitu aastat sel võistlusel tiimi juhtinud ametnikuga nõu, kas osaleda 2016. aasta dessandil. «Kuna osalemiseks vajaliku võistkonna kokkusaamist hinnati vähetõenäoliseks, ei plaaninud instruktorid osalemistasuga seotud kulu eelarvesse. See ei tähenda dessandil osalemisest lõplikku loobumist, kuid sel aastal osa ei võetud.»

Ameti töötajates suurt elevust tekitanud kõrvaklappide hind võib tekitada ebavõrdsustunde, kuid mööndakse, et juhtkonnal võivadki olla suuremad võimalused kui alluvatel. Vaher ütles eilses intervjuus Postimehele, et kõrvaklapid on politsei- ja piirivalveametis (PPA) tavapärane töövahend ning neid kasutab ka mitu ametnikku temaga samal korrusel. Millisesse hinnaklassi need kõrvklapid jäävad, ta eile öelda ei osanud.

Eile õhtuks oskas PPA vastata ka sellele küsimusele. PPA kommunikatsioonijuht Härson avaldas, et ameti kontoritöötajate kasutuses on peamiselt tavalised heli kuulamiseks mõeldud kõrvaklapid, mille hinnaklass on paarkümmend eurot. «SMIT soetab neid PPA töötajate tarbeks igal aastal juurde keskmiselt poolsada komplekti,» selgitas Härson.

Ta lisas, et PPA-l on õigus erandkorras või spetsiifilise tööga soetud vajadusi silmas pidades osta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmeid ka ise.

«Näiteks osteti eelmisel aastal 97 komplekti 300–400-eurose hinnaga mürasummutavaid ning side pidamist võimaldavaid kõrvaklappe eriüksusele ja kiirreageerijale. Samuti osteti igale prefektuurile viis kuni kümme paari 125-euroseid kõrvaklappe turvataktika koolituseks, lausus Härson.

Tema sõnul ostab infotehnoloogia seadmed ja tarvikud PPA töötajatele üldjuhul siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), kes hangib vajaliku kogu siseministeeriumile koos allüksustega.

Küsisime selgitust ka sellele, miks kulus Elmar Vaheril üle kahe kuu tasumaks matkasaabaste eest, mis ta oli ostnud asutuse krediitkaardiga, kuid mille soetamise ametnikud põhjendamatuks hindasid. Härsoni väitel tuleb ametis krediitkaardi kulude aruanne esitada kuu lõpus, kuid kuna saapad osteti kuu viimasel päeval, siis jäi see oktoobri aruandesse, mis esitati novembris.

Tavapäraselt meediaga avatult suhtlev siseminister Hanno Pevkur (RE) jääb Vaheriga seotud skandaalis kidakeelseks ning on kommenteerinud juhtunut vaid ministeeriumi pressiteenistuse vahendusel. Hoolimata mitmest telefonikõnest viimase kahe päeva jooksul, jäi ta tabamatuks ka eile. Samuti jättis ta vastamata Postimehe kirjalikele küsimustele.

Menetluseks pole alust

Läinud aasta detsembri teises pooles saadeti prokuratuurile elektronkiri, milles kirjutati muu hulgas, et PPA peadirektor oli asutuse krediitkaardiga ostnud välivormi juurde kuuluvad saapad ja kõrvaklapid.

Prokurör vastas kirja saatjale, et väiteid kontrollitakse, ning edastas info kaitsepolitseile.

Prokuratuur on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema aus ja läbipaistev. «Samas ei olnud prokuratuuril alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna meie hinnangul ei saa oste käsitleda omastamisena,» kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro.

Krediitkaardi kasutamise kontrollimiseks on siseministeerium alustanud auditit. Kui auditi käigus peaksid ilmnema süüteole viitavad tunnused, teavitab audiitor sellest õiguskaitseasutusi, kes peavad vastu võtma menetlusotsuse.

Andmetega Elmar Vaheri asutuse krediitkaardiga tehtud ostude kohta pöördus Vabaerakonna poole politseist mullu detsembris vallandatud Ilona Laido, kelle juhtumit arutatakse praegu töövaidluskomisjonis. Vaher ütles eile, et töötaja oli ebaaus ja tahtis miljonitesse ulatuvat hanget mängida kätte ühele ettevõttele.

Vaher on palju usalduskrediiti kaotanud

Endine politseiameti ja kaitsepolitsei juht, riigikogu korruptsioonivastase komisjoni aseesimees Raivo Aeg (IRL) ütles, et politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri ametis jätkamise otsust ei tuleks teha üksnes emotsiooni pealt, vaid arvesse tuleks võtta ka tema varasem teenistuskäik.

Aeg tunnistas, et asutuse krediitkaardi niisugune kasutamine näib kummaline ning tekitas ka temas teatud segadust. Küll aga on tema sõnul küllaltki tavaline, et ebastandardseid vormielemente ostetakse väljastpoolt logistikaladu.

See, et Vaher ostis puhkuselendu oodates sama krediitkaardiga endale ka ligi 300 eurot maksnud kõrvaklapid, võib Aegi hinnangul inimestele tõepoolest koomiline tunduda. Samas ei ole aga tema sõnul selles, et puhkuse- või tööreisil aetakse ka tööasju, midagi imelikku. Veel enam, kui Aeg oli ise politseiameti peadirektor, kasutas ta ka ise enda sõnul just reisimiseks kuluvat aega tihtipeale töö tegemiseks.

«Kindlasti oleks asja olnud võimalik lahendada teistmoodi, kui tal neid kõrvaklappe tõesti vaja oli,» arvas Aeg. Nüüd aga ootaks ta ära siseministeeriumi alustatud erikontrolli tulemuse.

Kui Vaher jääb ametisse, peab ta Aegi hinnangul hakkama usaldust taastama. «Ta on väga palju usalduskrediiti kaotanud,» tõdes Aeg.

Tagasi üles