Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Seadusliku varga» võrdkuju üllatas ülestunnistusega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ruslan Janusov Harju maakohtus. | FOTO: Tairo Lutter

Harju maakohtus lõhkes kolmapäeval üllatuspomm: Eesti kurikuulsaim kriminaal, aastakümneid võimuorganitega igasugusest koostööst põhimõtteliselt keeldunud tšetšeen Ruslan Junusov teatas, et tunnistab end röövis süüdi ja soovib kokkuleppekaristust.

See oli üllatav, sest vaimusilmas nägid kõik Junusoviga (62) aastate jooksul kokku puutunud õiguskaitsetöötajad ees pikka protsessi, kus kriminaalses maailmas kurikuulus tšetšeen eitab ja vaidlustab järjekindlalt kõike. Ent läks teisiti.

«Jah, arvestades Junusovi varasemat käitumist, polnud ma selliseks lahenduseks päris valmis,» tunnistas ka Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee.

Junusov toodi Eestisse mõni nädal tagasi Lätist Daugavgrīva vanglast, kus ta kannab karistust politseinikelt relvaga ähvardades vabaduse võtmise eest. Harju maakohtus talle värskelt mõistetud kolm aastat reaalset vangistust pole relvastatud röövi eest just üleliia karm, kuid asi oli põhimõtteline.

Hüvitis vigade tõttu

Viimati, kui uurimisorganid Junusovi kuus aastat tagasi palgamõrvaga seoses kohtu alla andsid, lõppes see Eesti riigile hävitavalt. Junusov mõisteti protsessuaalsete uurimisvigade tõttu õigeks ja maksumaksjal tuli talle alusetult vanglas viibitud aja eest hüvitada umbes pool miljonit krooni.

Nüüdne kiire süüdimõistmine oli oluline ka seetõttu, et see säästis Junusoviga kohtusaalis taaskohtumist vältida soovinud kannatanud naisterahvast. Seetõttu loobus naine aegsasti ka Junusovi tekitatud rahalist kahju sisse nõudmast.

Kannatanuks oli Junusoviga enne röövi oma mehe kaudu kokku puutunud naine. Tema mees istus tšetšeeniga aastaid tagasi NSV Liidu ajal koos vangis ja ühiselt aeti mitteametlikku äri. Ühel hetkel läksid meeste suhted sassi, sest Junusov arvas, et partner tüssas teda.

Arusaamatuste klaarimiseks tõmbas Junusov 2011. aasta 20. novembril kell 13.30 pähe maski, astus kompanjoni eramu ees koju saabunud naise juurde ja jalutas naise järel majja.

Iseloomuliku kõnemaneeri tõttu Junusovi kohe ära tundnud naine lasi mehe sisse, kuid siis läks asi kiirelt inetuks. Raha nõudma hakanud Junusov haaras enda usutavamaks tegemiseks taskust õhupüstoli ja kostitas perenaist selle pidemehoobiga oimukohta.

Seejärel suunas ta relva majas viibinud peretütrele ja viimase poiss-sõbrale ning lubas kõik maha lasta, kui ta raha ei saa. Kuuldes, et raha majas ei leidu, lõi Junusov perenaist püstoliga uuesti pähe.

Võttis kella ja ehted

Röövel nõudis majas võimalike peidikute ettenäitamist. Olles lõpuks veendunud, et raha tõepoolest eramus pole, nõudis Junusov endale perenaise kuldehteid. Naine loovutas käel olnud briljantidega kaunistatud kullast Cartier’ käekella väärtusega 10 000 eurot ja 3800 euro väärtuses kullast käe- ja kaelaehteid, misjärel Junusov lahkus.

Kui politsei paar päeva hiljem kuriteoteate sai, oli Junusov Eestist kadunud. 26. novembril tühistati välismaalaste seaduse rikkumise põhjendusega tema Eesti elamisluba.

Junusov varjus Lätisse, kus tal on kriminaalses maailmas sidemeid. Sealgi tabasid senini nõukogudeaegsete kuritegeliku maailma põhimõtete järgi toimetavat Junusovit pahandused ning 2012. aastal karistas Bauska ringkonnakohus teda eri kuritegude eest viieaastase vangistusega.

Selle karistuse peab Junusov Lätis lõpuni ära kandma. Seejärel selgub, kas talle Eestis mõistetud kolmeaastane vangistus kuulub kandmisele samuti tema elukohajärgse riigi vanglas või tuuakse Junusov karistust kandma Eestisse. Mees ise soovib viimast, sest tal olevat siin plaanis mitu tsiviilkohtuvaidlust temaga finantssuhetes olnud inimestega. Nii väitis ta vähemalt kolmapäeval kohtus.

__________________

Mees, kes väidab end olevat kirjaoskamatu

Eestis viimati 2002. aastal tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest kriminaalkorras karistatud Ruslan Junusovi toonane karistus on ammu kustunud. Siis mõisteti ta süüdi pärast politseioperatsiooni, mille käigus üritas Junusov vahistajate eest ära joosta, üks tema kaaslastest rammis politseinikke autoga ja Junusov viskas samal ajal tema valduses olnud tulirelva minema. See viskeliigutus ei jäänud politseinikele siiski märkamatuks ja Junusov mõisteti süüdi.

Varem pikalt Eestis elanud Junusov on ainus siinne kurjategija, kes vastanuks kunagisest NSV Liidu kriminaalsest subkultuurist tuntud seadusliku varga nõuetele. Ta pole kunagi käinud tööl, on veetnud vanglas vähemalt 35 aastat ning pole teinud koostööd uurimisorganitega, väites, et ei mõista vene keelt ja ei oska lugeda ega kirjutada. Viimased kolm väidet on tõenäoliselt valed, kuid Junusov on üritanud neist senini kangekaelselt ülekuulamistel kinni pidada.

Junusovi kriminaalne hiilgeaeg Eestis oli kümmekond aastat tagasi, kui talle allus siin terve jõuk kohalikke kurjategijaid. Neid kahtlustati mitmes raskes kuriteos, nagu näiteks palgamõrv, tapmiskatse ja atentaadiks mõeldud suures koguses lõhkeaine omamine.

Ehkki Junusov oli pikalt avalikus vastasseisus kohaliku organiseeritud  kuritegevuse katusorganisatsiooni ehk «ühiskassaga», pole viimased kunagi Junusovi elu kallale kippunud. Selle põhjuseks arvatakse olevat mehe mõjukad kriminaalsed tutvused Lätis ja Venemaal.

Tagasi üles