Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Norra soomukiostu varjus hõõgub tüli

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Norrast ostetava soomuki CV90 platvorm. | FOTO: Kaitseministeerium

Hiljutine otsus hankida Norrast 37 toetussoomuki keret on sütitanud sõnasõja. Pakkumisel teiseks jäänud ettevõte süüdistab kaitseministeeriumi suures mastaabis riigi raha raiskamises. Ministeerium nõustus süüdistuste kummutamiseks avama Norra tehingu tagamaid.

Sakslaste pakutud toetussoomuk M577. | FOTO: RUAG

«See ei olnud korrektne hankemenetlus, vaid riigi raha raiskamine,» leiab endine kaitseväelane, 2008. aastani kaitseväe peastaabi logistikaosakonda juhtinud Raivo Tamm (41).

Just Tamm on mees, kes on viimastel nädalatel algatanud Norra tehingu kriitika, mis ulatub sotsiaalmeediast kuni parlamendi tagatubadeni. «Võiksin kõigele ka käega lüüa, aga kuna ma olen eelmisel kümnendil sõdinud selliste soovmõtlemisel baseeruvate kokkulepete vastu, siis ma põhimõtteliselt ei pea seda õigeks.»

Jutt käib kaitseministeeriumi kaks nädalat tagasi allkirjastatud lepingust, millega ostetakse Norralt 635 000 euro eest 37 toetussoomuki keret, et need seejärel ümber ehitada. Masinapargist peaks lõpuks kujunema toetusjõud – miinipildujasoomukid, meditsiinimasinad, pioneerisoomukid jt – juba varem Hollandist ostetud lahingumasinatele CV9035.

Olgu öeldud, et Tamm pole toetussoomukite ostu asjus erapooletu. Ta töötab Šveitsi militaartehnika tootja RUAG siinse esindajana. Just tema kirjutas valmis CV90 kerede kõrval teiseks jäänud pakkumuse, millest avalikkus seni midagi ei tea: osta Saksamaalt üle 40 aasta vanused soomukid M577 ja lasta RUAGil need kaitseväe jaoks sobivaks kohandada.

«Saksa kaitseministeerium pakkus nii varuosi, remondiks vajalikku sisseseadet kui ka koolitust, kuid nendega ei asutud isegi läbirääkimistesse,» väitis Tamm. Tema teada oli Saksamaa nõus vanu M577 soomukeid Eestile müüma hinnaga 1 eurot tükk.

Tamme hinnangul hakkas kaitseministeerium aga juba protsessi algusetapis põhjendamatult eelistama Norra CV90 pakkumust. Formaalselt näis selle põhjuseks olevat asjaolu, et riik nägi kokkuhoiuvõimalust, kui nii lahingumasinad kui ka toetussoomukid oleks samal, CV90 platvormil.

Tamme arvutuse järgi tulnuks aga Saksamaa M577te ost ja kohandamine riigile kokkuvõttes 15 miljonit eurot soodsam, kui see CV90te puhul ilmselt olema saab.

Lisaks näeb Tamm ohtu trumpide kinkimises ühele ettevõttele, mille külge piltlikult öeldes aheldataks kogu meie soomusvõimekus. Nimelt annab CV90 platvorm ümberehitushankel hinnaeelise masina tootjale, antud juhul rootslaste BAE Systemsile.

Kui viimane peaks ümberehitushanke võitma, oleks nii Eesti tulevased 44 lahingumasinat CV9035 kui ka 37 toetussoomukit CV9030 pikkadeks aastateks ühe, monopoolses seisundis ettevõtte teenindada. Viimasel tekiks ajapikku õigus ise Eestile näiteks varuosade hindu dikteerida, kuivõrd erinevalt M577st on ta nende ainutootja.

«Me ei räägi siin väikesest rahast,» hoiatas Tamm. Riigikaitse pikaajaline arengukava näeb soomusmanöövervõime ülesehitamiseks 2022. aastani ette 180 miljonit eurot. Tamme andmetel olevat eelarve aga juba praegu lõhkimineku lähedal, kui mitte ületatud.

Ministeerium eitab väiteid

Et sündmuste tegelikust käigust aru saada, peame astuma sammu ajas tagasi.

2014. aasta juunis saatis kaitseministeerium kaheksale valitud rahvusvahelisele ettevõttele ja Ameerika Ühendriikidele infopäringu. Vähem kui kahel A4-l kirjeldatakse soovitut üsna põgusalt: ostetakse vähemalt 24 toetussoomukit, mis peaks suutma sõita järele lahingumasinatele CV90.

Mõne kuuga laekus neli ratas- ja neli roomiksoomuki pakkumist, kõik erafirmadelt. Enamik neist käis lakoonilisele infopäringule lisaks kohapeal maad kompamas, mida Eesti ikkagi osta soovib. USA nentis, et sobivaid masinaid pole pakkuda.

Kaitseväe peastaabis soomusmanöövervõime projekti juhtiv kolonelleitnant Kalle Teras tunnistab, et kõige odavam olnuks ehitada ümber juba olemasolevad SISU soomukid ehk rahvasuus tuntud Pasid.

Kui aga SISUd koos CV90tega Läti polügoonil proovile pandi, jäi Scoutspataljoni ülema kuuerattaline masin õige pea maastikule kinni ja ülem pidi vaatama, kuidas lintidel liikuvad üksused lihtsalt silmist kaovad.

See tähendas, et ratassoomukid langevad Eesti looduses konkurentsist ning kraavide ületamise võime saab ostetavate masinate puhul olema võtmetähtsusega.

Valikusse alles jäänud neljast roomiksoomukitüübist kaks uuena pakutavat – rootslaste BvS10 ja Singapuri Bronco 3 – välistas liiga kõrge ostuhind.

Edasises lähevad osapoolte seisukohad juba kardinaalselt lahku: Tamm peab enda pakutud M577id hinda arvestades heaks valikuks, kaitseministeerium aga sisuliselt militaarprügiks.

«Need soomukid on nii vanad – toodetud aastatel 19601970. Kui need olekski meie kavandatavad 30 aastat kestnud, oleks need perioodi lõpuks peaaegu sajandivanused!» nendib Teras. Liiatigi olid sakslased hoidnud masinaid aasta aega õues laoplatsil, kus need ootasid metallipurustajasse minekut.

Lisaks ei vastanud M577 puhul nõuetele soomus, selle täiendamisel oleks aga kannatanud kandevõime ja vähenenud võime maastikku läbida. Kuna M577 on ehitatud juhtimissoomukiks, kus ohvitserid saavad püsti seista, tulnuks enamik masinatest kaitseväe tarbeks 60 cm madalamaks lõigata. Vastasel juhul oleks nad lahinguväljal vastasele liiga kerge sihtmärk.

Seevastu norralased olid CV90 kered konserveerinud kuiva õhuga angaaridesse. Kaitsevägi sai iga masina ükshaaval välja sõeluda. Hinda kaubelda ei tulnud, vaid Norra riik nõustus Eesti pakutud 635 000 euroga.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe ütles, et Tamme väidetel 15 miljonit eurot kallimast ümberehituse hinnast pole alust.

Millise esialgse hinna BAE Systems CV90 ümberehitamiseks täpselt pakkus, keelab erafirmaga kehtiv kokkulepe avaldamast. «Saan öelda, et ümberehituse kulu olnuks umbes samas suurusjärgus nii CV90-l kui ka M577-l,» ütles Pärnamäe.

Vähemasti kahes aspektis on Tamme tähelepanekud õiged. Ka kaitseministeeriumi lootus on, et monopoolset olukorda, mille eest Tamm hoiatab, õnnestub vältida. Pärnamäe sõnul on peaaegu kindel, et sügisel välja kuulutataval ümberehitushankel tekib konkurents ja teiste seas osaleb ka RUAG.

«Ei saa välistada, et tulevikus võivad tekkida mingid monopoolsed seisundid, aga lepingutingimuste ja teatud aja tagant hangete kordamisega on võimalik hindade tõusu ohjeldada,» avaldas Pärnamäe.

Soomusmanöövervõimeks ette nähtud 180 miljoni euro suuruse eelarve lõhkiminekut asekantsler praegu ei ennusta. «Need arvutused, mis tehti, tehti toonaste hindadega. Ma väidan, et oleme opereerinud nende raames,» ütles ta.

Tõsi, sõjalised kriisid on vahepeal tõstnud militaarvarustuse hindu mitu korda kiiremini, kui inflatsioon lubaks eeldada. 2015. aasta alguses lasti vabaks Šveitsi frangi kurss, mis tõstis militaarvarustuse hindu aastaga 10 protsenti. Šveitsis asuvad mitmed kaitseväge laskemoonaga varustavad tehased ning just laskemoon on lahingumasinate CV90 puhul üks olulisemaid kuluartikleid. Seega ei tea keegi, kas lähiaastail tuleb soomusmanöövervõimeks taotleda lisaraha.

Tamm selgitab kokkuvõtteks, et ta pole veendunud, kas Sakala tänaval tehakse maksumaksja rahaga parimaid valikuid. Ta sooviks, et riigikogu riigikaitsekomisjon vaataks kaitseministeeriumi tehtavatesse kulutustesse senisest enam sisse.

Viimase aja soomushanked on teinud ministeeriumi kergeks rünnakuobjektiks neile, kes väidavad, et ilma tankideta pole lahingumasinaist kasu.

Pärnamäe sõnul valiti sõjaliste võimete arendamise strateegia välja juba aastaid tagasi.

«Meie lähenemine on olnud, et me liigume lihtsamalt keerulisemale, odavamalt kallimale. Võib-olla see, et me toetusmasinate projekti nüüd läbi teeme, aitab meil tankiprojektis kunagi mõne suure apsu ära hoida. Tanke on vaja, need on plaanis,» kinnitas Pärnamäe.

Masinate võrdlus

Sõlmitud tehing          Põhikonkurent

CV9030N kere (Norra)          M577 toetussoomuk (Saksamaa)

Tootmisaeg     1994–2000      1960–1970

Kõrgus                       1,9 m    2,2 m

Pikkus 6,5 m    4,86 m

Lahingukaal    27 t       14,4 t

Kiirus maastikul         70 km/h            64 km/h

Kraaviületusvõime     2,6 m    kuni 1,8 m

Tõkkeületusvõime      kuni 1 m           kuni 0,61 m

Ostuhind Eestile         17 162 eurot tk           1 euro tk*

Toetussoomukiteks ümberehitamise kulu**  47,7 mln eurot            32,1 mln eurot

*Kaitseministeeriumi ja RUAGi eeldus

**Hanke kaotaja RUAGi arvutus, kaitseministeeriumi väitel täiesti väär

Tagasi üles