Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Abiprokurör pani pistiseloole pehme punkti

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Priit Kask sai pistist selle eest, et sõlmis kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu SAR OÜga. Pilt on illustratiivne. | FOTO: Kristjan Teedema

Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonna juhataja Priit Kask pääses kohtuotsuseta kriminaalasjast, mis puudutab pistise võtmist metsaettevõtjalt. Kask jätkab ametis.

Priit Kask | FOTO: Ove Maidla

Läinud aasta lõpus andis riigi peaprokurör Lavly Perling Postimehele intervjuu, milles kuulutas nulltolerantsi igasugusele korruptsioonile. Eelmise aasta suvepuhkuste haripunktis lõpetas aga abiprokurör Allar Nisu oportuniteediga ehk otstarbekuse kaalutlusel üle poolteise aasta väldanud kriminaalmenetluse, mille kohta uurijail oli tõendeid, et avalik-õigusliku ülikooli sihtasutuse juht võttis metsaärimehelt pistist.

Kogu lugu sai alguse sellest, kui kaks metsatöötlemisega tegelevat ettevõtet, OÜ Võsasalu ja OÜ SAR, sõlmisid kumbki õppe- ja katsemetskonnaga lepingud. Kumbki firma nokitses oma tööd teha, kuni ühel heal päeval 2013. aasta kevadel asus SAR ootamatult toimetama Võsasalu raielankidel. Seejärel lõpetas Järvselja õppe- ja katsemetskond Võsasaluga päevapealt lepingu, viidates väidetavatele puudustele lepingu täitmisel.

Võsasalu juhtidele tundusid lepingu lõpetamise ajendid küsitavad ja nad pöördusid Priit Kase tegevuse motiivide uurimiseks politseisse – nüüd hakkasid keskkriminaalpolitseinikud Kase ja SARi ühe juhi Sven Jahu vahelisi vestlusi kohtu loal salaja pealt kuulama.

Määrusest selgub, et Kask sai 300 eurot pistist vastutasuna selle eest, et sõlmis SARiga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, lubas ettevõttele ettemaksu ja lubas ka Jahu firmadele tehinguid, mille kasumlikkuse arvelt saaks kaetud pistisena antav summa.

Kogutud tõendite järgi kandis Sven Jahu oma arvelduskontolt otse Priit Kase kontole sama, 300 euro suuruse summa ka selle eest, et metskond tasus SARile firma esitatud arve kiirendatud korras ja täpselt Jahu soovitud kuupäeval – jutt käib kuuekohalisest summast.

Lõpetamise määruse järgi sai kriminaalmenetluse lõpetada, sest selle eest pole ette nähtud vangistuse alammäära ja kahtlustatava süü ei ole suur.

Lisaks leidis abiprokurör, et menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, milleks tuleb muuhulgas hinnata kuriteo toime pannud inimese varasemat käitumist. Kask on kriminaalkorras karistamata, tal pole ühtki kehtivat väärteokaristust. Samuti leiab abiprokurör, et hinnates Kase varasemat elukäiku ning teo toimepanemise asjaolusid, võib väita, et tegemist oli episoodilist laadi kuritegeliku käitumisega ja pole alust arvata, et mees võiks edaspidi kuritegude toimepanemist jätkata. Abiprokurör määras siiski Kasele rahaliseks kohustuseks 1400 eurot, samuti pidi ta tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 144 eurot – need summad on praeguseks makstud.

-Üleraie RMKs

Niisiis jätkas Kask ainsa juhatuse liikmena sihtasutuses, mis majandab 6000 hektarit metsa, ja teenis 2013. aastal peaasjalikult metsa müügist üle 1,3 miljoni euro.

Kunagist Erastvere metsaülemat Priit Kaske on ajakirjanduses varem kirjeldatud kui mustermetsameest. Pärast metskonna likvideerimist töötas Kask Tallinnas RMK keskkontoris kinnisvarakorralduse talituses peaspetsialistina.

Tema karjäär lõppes seal käesoleva kümnendi algul töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. Postimehe allika andmetel ostis Kask nii enda kui ka tütre nimel RMK-lt kasvava metsa raieõigust. Hiljem avastati metsatükkide sanitaarraiete järgsel valikulisel kontrollil, et ühel tükil oli raiutud lubatust oluliselt rohkem. Seepeale lõpetatigi Kase tööleping ja RMK pöördus politseisse, Kask maksis aga RMK-le üleraiutud metsa maksumuse kinni ja kriminaalmenetlust ei järgnenud.

Õppe- ja katsemetskonna nõukogus istub hulk auväärseid inimesi eesotsas maaülikooli õppeprorektori Paavo Kaimre ja veel kahe maaülikooli õppejõuga ning lõpetades keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi ja RMK Tartumaa metskonna ülema Toomas Haasiga.

Nõukogu jättis Kase ametisse. Lamp ei andnud sel teemal ainsatki kommentaari, soovitades vestelda nõukogu esimehe Kaimrega. Haas ei varjanud aga põrmugi pahameelt. «See ei ole üksnes minu isiklik seisukoht, vaid ka RMK seisukoht: absoluutne ei tema jätkamisele,» lausus ta. «Kui sellised asjad on toimunud, tuleb teha järeldused ja leida uus inimene.» Haas lisas, et Kase kriminaalmenetlus on kahjustanud ka maaülikooli mainet.

Nõukogu esimees Kaimre lausus Postimehele, et on küsitav, kas sihtasutus sai Kase tegevuse tõttu mingit kahju või kas tegu oli pistisega või mitte.

«Kuna kriminaalmenetlus lõpetati, on otsus praegu selline, et ta jääb ametisse.» Kaimre sõnul tunnistas Kask nõukogule, et võttis SARi ühelt juhilt laenu, sest tegu on tema hea tuttavaga. Laenu Kask tagastas. Nõukogu liikmed pole kuulnud politsei salajasi telefonikõnede salvestusi, nemad lähtuvad Kase jutust.

Kaimre lisas, et uurimise algul otsustas nõukogu peatada Kase töölepingu juhul, kui prokuratuur esitab süüdistuse. Süüdistust aga ei esitatud, sest menetlus lõpetati oportuniteedi korras.

Kahtlustuses oli esialgu juttu ka enamraiest, võrreldes raieloa ja müügilepinguga, aga kontrollmõõtmiste käigus ei olnud seda Kaimre sõnul võimalik tuvastada.

-Tegu toimus

Priit Kask ei soovinud Postimehele esialgu seoses oma kriminaalasjaga kommentaare jagada, teatades vaid, et ta ei ole pistist võtnud. Hiljem saatis ta siiski ajakirjanikule e-maili.

«Esiteks olen ma jätkuvalt seisukohal, et minu suhtes algatatud kriminaalmenetlus oli alusetu ning ühtegi süüteona käsitletavat tegu ei ole ma toime pannud,» teatas Kask. «Seda kinnitab ka kriminaalasja lõpetamise määrus.» Kask rõhutas, et oportuniteediga kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda isiku süüdimõistmist ja sellele on tabavalt Postimehe arvamusküljel viidanud õiguskantsleri nõunik.

Postimees küsis riigikohtu esimehelt Priit Pikamäelt, mis on õigupoolest menetluse lõpetamine oportuniteediga. See ei tähenda Pikamäe sõnul, et inimene on süütu.

«Oportuniteedi alus on see, et kuritegu on leidnud aset ja see on tõendatud,» lausus Pikamäe. Menetlus lõpetatakse niisiis kohtueelses menetluses otstarbekuse kaalutlustel. «Kui kuriteo tunnused on tõendamata, ei käi jutt oportuniteedist, vaid menetlus tuleb lõpetada tõendamatuse tõttu.»

Pikamäe sõnul on üks oportuniteedi lõpetamise alustest avaliku menetlushuvi puudumise mõiste, mille sisustab prokuratuur. «See sõltub suuresti ka sellest, milline on kuritegevuse dünaamika ja milliste kuriteoliikidega tegelemine on riigi jaoks parajasti prioriteetne – näiteks korruptsioon ja narkokaubandus on praegu sellised prioriteetsed kuriteod, millega me tegeleme.»

Riigiprokurör Lavly Perling teatas Postimehe päringu peale, et kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduvat hakkab vaagima riigiprokuratuuri järelevalveosakond. «Kriminaalasja toimik edastatakse riigiprokuratuuri järelevalveosakonda, mis kontrollib asjaolusid ja võtab vastu otsuse, kas menetluse lõpetamine oli kooskõlas seaduse ja peaprokuröri juhise põhimõtetega.»

Kask nõudis loo juures oma kirjaliku kommentaari avaldamist ja kinnitas juba enne loo valmimist, et pöördub avaliku sõna nõukogu poole. Samuti viitas Postimehe ajakirjanik Kase hinnangul varasema telefonivestluse käigus sellele, et lehe valduses on kriminaalmenetluse käigus kogutud jälitustoimingute andmed. «Andmete avaldamise korral kavatsen teha prokuratuuri vastava taotluse AS Postimees Grupp suhtes.»

Tagasi üles