Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Piirivalve eriüksus harjutas käteväänamist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Piirivalve eriüksuse treening Narva kordonis. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees
Piirivalve eriüksuse treening Narva kordonis. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees
Piirivalve eriüksuse treening Narva kordonis. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Aastaseks saanud piirivalve eriüksus lubas Postimehel piiluda oma argipäevatoimetamistesse. «Oleme 2015. aasta eesmärke silmas pidades detsembri lõpust alates sada protsenti komplekteeritud,» teatas Ida prefektuuri piirivalvebüroo operatiivteenistuse juht Argo Turba rahulolevalt. Ta on üksuse ainus avalik nägu Ida prefektuuris.

Kiirreageerimisüksuse teised liikmed valmistusid samal ajal Turba silme all Narva kordoni helikopteri angaaris järjekordseks treeninguks. «Teeme liigesed soojaks,» jagas värskete eriüksuslaste ees käsklusi neid juhendanud näomaskis instruktor. Vältimaks poolsalajase üksuse liikmete identiteedi avalikustamist, kandsid kõik tosinkond meest sel päeval harjutades maske.

Neil seisis ees rutiinne korrarikkuja kinnipidamise harjutus – kuidas koostöös paarimehega vastane kõige efektiivsemalt neutraliseerida ja sündmuspaigalt kiiresti minema toimetada. Kolmestes gruppides tegutsedes sai iga mees kord ise kinnipeetava rollis olla.

Korrarikkuja käte väänamine ja näoli mahasurumine pole ohutu tegevus. Reeglina kaasneb sellega valuvõte. «Kui sa ise seda valu tundnud oled, siis oskad reaalses töös asju paremini tunnetada ja mitte kellelegi üleliia haiget teha,» selgitas üksusejuht Turba.

Varem töötas ta Narva-Jõesuus peamiselt koolitusega tegelenud valmidusüksuses, mille asemele loodigi uus kiirreageerimisüksus, sest reageerimisvõimekust oli vaja tõsta korraga nii Ida kui ka Lõuna prefektuuris.

Pevkuri poisid

Uue üksuse loomine oli politsei- ja piirivalveametis plaanis juba varemgi, kui lõpuks sündis see nii-öelda poliitilise otsusena. Tegudeni jõuti kohe pärast kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimist idapiirilt 2014. aasta septembris, kui kiirreageerimisüksusest sai siseminister Hanno Pevkuri südameasi.

Seetõttu kutsutakse kiirreageerimisüksust politseisüsteemis hüüdnimega «Pevkuri poisid».

Asjaosalised ise teavad sellest hüüdnimest, kuid ei tunne end solvatuna. Eneseiroonia käibki selle tööga käsikäes.

Ida ja Lõuna prefektuuri piirivalvetöö suurim vahe on selles, et esimeses puudub sisuliselt maismaaühendusega roheline piir – jõgi on vahel. Seetõttu toimub piiririkkumisi seal kordades vähem ja selle võrra tuleb Ida prefektuuri eriüksusel vähem metsas seigelda ja varitseda. «Enamasti on tegemist salakauba üle piiri toimetamise juhtumitega,» ütles Turba.

Nii jääb Ida prefektuuri alluvuses oleval eriüksusel piirivalvamise kõrvalt aega üle tegeleda tavalise korrakaitsetööga. «Vajadusel reageerime raskematele korrarikkumistele, peretülidele, relvaga ähvardamistele. Olukordadele, kus situatsioon võib järsult halvemuse poole muutuda,» selgitas juht.

Üksuse rusikareegel on, et patrullitakse alati kahekesi. Eriväljaõppe saanud töötajale on kõige halvem, kui ta peab konfliktsituatsioonis hakkama lisaks tegelema paarimehe julgestamisega.

Vaheldusrikas töö meelitas üksusesse ka mitmeid politsei taustaga inimesi. Postimehe nähes toimunud treeningkogunemisel osales harjutustel samuti üks sinise politseivormiga mees. Meeskonnatunde huvides korraldatakse selliseid rühmaharjutusi kord nädalas. Väiksemates gruppides lihvitakse eriharjutusi mitu korda nädalas. Nii nagu töö lubab.

Juhtkonna toetust nautival üksusel pole siiani midagi takerdunud raha taha, kuigi mõned kaitsevahendid on veel tellimisel. Enamik erivahendeist on aga kohal. «Meie relvastus on paranenud ja erivahendid komplekteeritud,» mainis Turba. Tugirelvade avalikkusele demonstreerimisest siiski loobuti. Põhirelvaks on üksuse teenistuses tavaline Waltheri püstol.

Erijuhtudel abiks Tibu

Nädalataguse treeningkorra lõpetas piiririkkuja maastikul kinnipidamise harjutus. Olukorra muutis eriliseks patrullautos viibinud teenistuskoer Suveniir – viie aasta vanune mustakarvaline Saksa lambakoer, keda kolleegid hellitavalt Tibuks kutsuvad.

Tibu ehk Suveniir täitis paksus lumes oma ülesande eeskujulikult. Teenistuskoera kasutamine on juba eriolukord, mis üldjuhul lõpeb koera lõugade haardesse sattunule hilisema traumapunkti külastamisega.

Seetõttu soovitatakse võimalusel koera eest mitte ära joosta. Koer on inimesest alati kiirem ja saab põgeneja maastikul kätte. «Koera hammustus on alati valus,» muigas koerajuht Igor Suhhov.

Kolm tundi pärast treeningu algust loeti harjutuspäev lõppenuks. «Olete vabad,» kõlas tolle päeva viimane käsklus harjutust juhtinud instruktorilt. «Mehed on tublid – indu täis,» nentis üksuse juht Turba seepeale rahulolevalt.

_________________________

Piirivalve kiirreageerimisüksus

  • Üksuse loomine otsustati 2014. aastal.
  • Meeskond komplekteeriti 2015. aasta jooksul. Praegu on idapiiril üksuse suuruseks 34 kiirreageerijat. PPA tahab tulevikus üksust suurendada, kuid tegemist on kalli võimekusega.
  • Piirivalve operatiivteenistuse põhiülesandeks on reageerida kõrgendatud ohuga piiriintsidentidele, mis nõuavad kiiret sekkumist, eriettevalmistust ja erivarustust. Üksus korraldab ohuhinnangust lähtuvalt erioperatsioone ja varitsusi ning on 24 tundi ööpäevas valmisolekus.
  • Operatiivteenistuse varustusse kuuluvad püstolkuulipilduja MP5, püstol Walther ning piiririkkumiste avastamiseks ja tõkestamiseks vajalikud erivahendid ning tehnilised valve- ja seireseadmed.
  • Operatiivteenistusse kandideerijatelt nõutakse vähemalt nelja-aastast valdkonnas töötamise kogemust ning kandidaat peab olema hea stressitaluvuse, iseseisva otsustus- ja kiire kohanemisvõimega, et kriitilistele olukordadele konstruktiivselt läheneda.
Tagasi üles