Kümned tuhanded ampullid tundmatuid aineid jõusaalidele

Eesti jõusaalides elatakse tõelist kaksikelu. Kangisaalid on täis mehi ja naisi, kes näevad kurja vaeva, et lihased võimalikult suureks pumbata. Selle vahele imetletakse end peeglist, tehakse fotosid ja videoid ning vahepeal rüübatakse šeikerist valgusegu. Välja ei paista aga see, et osa neist inimestest üritab teha oma trenni veel tõhusamaks. Algajamad võtavad sisse tablette, kogenumad süstivad ennast. Ained, mida sisse süüakse-süstitakse, on enamasti sügavalt tundmatut päritolu.

Kuidas sellised ained Eesti jõusaalidesse jõuavad? Raske öelda, sest rahvusvaheline kogemus näitab, et dopingainete vedamisega vahele jäänud inimesed ei tee võimuga koostööd. Miks? Sest spordidoping on rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevus, mida kardetakse rohkem kui riiki, sest tagajärjed võivad olla hirmsamad.

Kui aastaid võisid eestlased elada illusioonis, et Eesti sportlased dopingut ei tarvita, siis viimaste aastate juhtumite päevavalgele tulek on hakanud seda usku murendama. Ent juhtumid, kus inimesed oleks dopingainetega vahele jäänud politseile või tollile, on harvad. Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhataja Raul Koppelmaa sõnul on varasematel aastatel avastatud üksikuid juhtumeid, kuid kaks kõige suuremat lasti saadi kätte eelmise aasta juunis.

Esmalt üritas juuni alguses üks mees viia madratsi sisse peidetuna Soome tohutu koguse dopingaineid: saadetises oli 9540 ampulli, 100 pudelit ja 1400 tabletti. Tasub meeles pidada, et ühest ampullist peaks tarvitajale piisama mitmeks nädalaks.

Tiina Rekand
multimeedia arendaja
Sander Ilvest
foto- ja videoreporter
Merilin Mändmaa
disainer