Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Albaania pere saatus selgub täna

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Albaania perekonna naisliikmed Postimehe artiklit lugemas. Isa Almen oli sel hetkel tööl. | FOTO: Meelis Meibaum/Virumaa Teataja

Aastaid asüüli oodanud albaanlast ei aidanud ametnike soovitatud elamisluba töötamiseks, sest see lükkab vastutuse riigilt tööandja kraesse ning tööandja kogu vastutuse raskust kanda ei soovi. Politsei- ja piirivalveamet kinnitas eile, et leidis uue lahenduse, kuidas pere saab jääda Eestisse elama. Lahendusest teatatakse täna.

Postimees kirjutas kaks nädalat tagasi Vao keskuses elava Albaaniast pärit perekonna keerulisest loost – Albaanias kriminaalpolitseinikuna töötanud Almen (täisnimi toimetusele teada) on siin üle kolme aasta varjupaika oodanud. Selle aja jooksul on tema kaks tütart õppinud ära eesti keele ning kolmas on Eestis sündinud.

Kui Postimees Almeni pere loo avalikkuse ette tõi, soovitas politsei- ja piirivalveamet (PPA) Almenil taotleda elamisluba töötamiseks. Nüüd on Almen käinud töötukassas kursustel ja töötab esimesi kuid keevitajana Egesten Metallehituses.

Almeni tööandja oli valmis meest aitama, kuid kui ta sai aru, mida see lubadus temale tähendab, milliseid kohustusi vastutulelik ettevõtja riigi eest enda kanda võtma peab, tema ind kahanes.

«Ta on minu juures tööl, aga miks mina pean tema eest lisaks vastutuse võtma,» imestas Egesten Metallehitused esindaja Andrei Kree.

Välismaalaste seaduse järgi peab tööandja võtma välismaalase eest täisvastutuse: peab ta Eestis vastu võtma, tagama talle elamiskoha ning kandma tema Eestis viibimise, ja kui vaja, siis lõpuks ka tema siit lahkumise kulu. Lisaks peab tagama palga, mis on üle Eesti keskmise, ligi 1200 eurot kuus.

«Pall on lükatud minu kätte, riik plaksutas käsi, et lahendus on leitud,» oli tööandja pahane. «Mina ei ole ju teda kutsunud! Riik peaks tema eest vastutama,» lausus Kree paar päeva tagasi.

Almen ütles, et saaks elamispinna otsimise ja maksmisega ise hakkama. Ta sooviks esialgu jääda elama Vaosse, et puhast eesti keelt rääkiv kümneaastane tütar Amanda saaks Kiltsi koolis õppimist jätkata. Samuti sooviks ta lasteaeda panna nelja-aastase Artjona, kes räägib õe eeskujul eesti keelt.

Tütrele Amandale saaks elamisloa taotleda õppimiseks, kuid see ei päästaks perekonda väljasaatmisest.

PPA on Almeni perele kolme aasta jooksul asüüli andmisest keeldunud ja leidnud, et kui Almenit võidi korruptsiooniga kimpus kodumaal tõesti kunagi taga kiusata, siis pole tõestust, et teda seal endiselt kius ähvardab. Ehkki nii haldus- kui ringkonnakohus on leidnud, et politsei- ja piirivalveamet peab keelduva otsuse üle vaatama, sest arvestatud pole kõiki asjaolusid, tegi PPA möödunud aasta lõpul taas keelduva otsuse.

Almeni juhtum on erand. See, et kohus käsib negatiivse asüüliotsuse käsib üle vaadata, on pigem harv erand.

Viimase kahe nädalaga on olukord muutunud. Almeni perele lubas Eesti riik positiivset lahendust lausa peaminister Taavi Rõivase ning siseminister Hanno Pevkuri suu läbi.

Kui selgus, et tööandja taotlusel perele Eestis elamisluba anda on keeruline ning see seab tööandjale lisakohustusi, otsisid PPA juristid teisi võimalusi.

Eile kinnitas politsei- ja piirivalveamet: Almeni jaoks on leitud juriidiline lahendus, et tema pere saaks Eestisse jääda. Otsusest teatatakse täna.

Selline lahendus on erand ega saa tavapäraseks viisiks, kuidas välismaalane saab Eestisse jääda. Albaania pere ja nende saatusekaaslaste olukorra inimlikuks lahendamiseks on ettevalmistamisel seaduseparandus, mis lubaks lisaks muudele tingimustele anda varjupaika ka humaansetel kaalutlustel.

Kuna seadusemuudatus võtab paratamatult aega, ongi PPA otsinud Almeni pere olukorra lahendamiseks erandlikku juriidilist lahendust.

Tagasi üles