Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Välistudengeid kahtlustatakse ulatuslikus pettuses

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Pm

Viimase kuu ajaga on tulnud ilmsiks 22 juhtu, kus välistudengid on võltsinud Eesti akadeemilise tunnustamise agentuuri (ENIC/NARIC) hindamisotsuseid, et nende abil meie kõrgkoolidesse pääseda. Petturtudengid on pärit Lääne-Aafrikast ja kasutasid oma siinsete esindajate abi.

Tallinnas Kadriorus asuv Eesti ENIC/NARIC on agentuur, mis satub uudistesse haruharva. Maakeeli on see oivakeskus, kus iga päev tegeletakse välisriikide diplomite hindamise ning autentsuse kontrolliga.

Lõviosa selle klientidest on ülikoolid või tudengikandidaadid, kes tellivad agentuurist muu hulgas ainulaadset ekspertiisi: võimet kinnitada, kas mõnes kauges maailma paigas välja antud haridusdokument on ka tegelikult väljastatud või on tegu omaloominguga.

Keskuse juhataja Gunnar Vaht selgitas, et kuigi kõrgkoolid tellivad välistudengite haridust näitavatele diplomitele sageli ise hinnanguid, võib seda teha ka tudengikandidaat omal käel. Paljude kõrgkoolide eeskirjad suisa soovitavad seda.

Teisisõnu - võltsiti dokumente, mis peaks kinnitama ülikoolile, justkui oleks välistudengi varasemad diplomid kahtlusteta autentsed.

Tänavu jaanuaris rulluski lahti keskuse ajaloo markantseim akadeemiline pettus: 22 juhtumit, kus kõrgkooli kandideerinud välistudengid on koos oma dokumentidega esitanud õppeasutusele võltsitud ENIC/NARICi hinnanguid. Teisisõnu - võltsiti dokumente, mis peaks kinnitama ülikoolile, justkui oleks välistudengi varasemad diplomid kahtlusteta autentsed.

«Ilmselt on kasutatud kellegi käes olevaid meie varasemaid hinnanguid, mis on aluseks võetud uute hinnangute fabritseerimisel,» selgitas Vaht. Näiteks võivad varasemad hinnangud olla kuulunud rahvuskaaslastest välistudengitele, kes on saanud varem positiivse otsuse ja juba õpivad Eestis. Seega näib pettus näib olevat põhjalikult läbi mõeldud ning selle korraldajad pidid tundma Eesti süsteemi.

Kuna uurimine alles käib, ei avalda Vaht, millistes kõrgkoolides pettus avastati ning kas see puudutab alles kandideerivaid või juba õppima pääsenud välistudengeid. Samuti on vara öelda, keda võib oodata karistus ning milline see tuleb. Küll aga on selge, et võltshinnangute pruukijad on olnud Lääne-Aafrika riikide, sealhulgas Nigeeria noored, kelle hulgas Eesti on viimastel aastatel järjest populaarsem akadeemiline sihtkoht.

Vahti sõnul on Eesti kõrgkoolide sõel tegelikult üsna tihe ja kõrgkoolid teevad koos politsei- ja piirivalveametiga (PPA) küllalt head taustakontrolli. Kui sinna lisada ENIC/NARICi keskuse võime kinnistest andmebaasidest haridusdiplomite autentsust kontrollida, siis õnnestub petturid üsna hästi tuvastada.

«Kokku esitatakse meile aastas kontrollimiseks umbes 2000 diplomit. Neist 10–20 puhul tuvastame, et dokumendid on võltsitud,» ütles Vaht. «Nende hulgast, mis õppeasutused meile ise kontrollimiseks esitavad, on kõige sagedamini võltsitud dokumente Lääne-Aafrikast: Nigeeriast ja Kamerunist.»

Välistudengite püsikontroll

PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valk selgitas, et kolmandatest riikidest pärit välistudengitega on pettusejuhtumeid esinenud kõigil Eesti kõrgkoolidel, aga probleem pole massiline, vaid tegu on üksikjuhtudega.

Viimane tudengit puudutav võltsdokumendiga seotud pettusekatse avastati mullu Tallinna lennujaamas, kus Nigeeriast pärit isikult avastati hulk võltsdokumente. Üks neist oli mõeldud siin õppivale ja parasjagu riigilt elamisluba taotlenud rahvuskaaslasele. Kuller saadeti tagasi Nigeeriasse, aga ka tudengil polnud pikka pidu.

«Võltsitud dokumendi kasutamine sai ka talle saatuslikuks. Ta ei suutnud tuua põhjendust, miks tal oli vaja võltsitud dokumenti, ja meie jaoks oli inimene usalduse kaotanud,» ütles Valk.

Välistudengite pettusekatsetega on politsei kokku puutunud näiteks keeleoskuse puhul. «Igal aastal on paar juhtumit, kus välismaal meie konsulile isiklikult taotlust esitama läinud isik ei suuda elementaarses inglise keeles väga lihtsakoelistele küsimustele vastata, kuigi ta tuleb kõrgharidust inglise keeles omandama ja ülikool on veendunud, et ta oskab keelt piisavalt,» ütles Valk. Uurimisel on ilmnenud, et kandidaadi eest tegi vajaliku testi keegi teine.

Sellisel juhul teeb PPA ülikoolile soovituse tudengi keeleoskust kontrollida. Osa kõrgkoole, näiteks Tallinna Ülikool, kasutab iga välisriigi tudengikandidaadi puhul koguni kohustuslikku Skype’i vestlust.

Samuti on esinenud üksikuid juhtumeid, kus vastu võetud välistudeng on õppimiseks saadud elamisluba väärkasutanud. «Elamisloal on ahvatlev kõrvalvõimalus: see võimaldab Schengeni ruumis vabalt liikuda. See on ka üks põhjus, miks tuleb pingsalt jälgida, et tudengid seda ikkagi eesmärgipäraselt kasutavad,» ütles Valk.

Üks põhjus, miks PPA võib tunnistada elamisloa kehtetuks või seda mitte pikendada, on välistudengi suutmatus täita õppeprogrammi. Enamik välistudengeid naaseb seejärel kodumaale, kuid on ka neid, kes on vaatamata tühistatud elamisloale liikunud muudesse Schengeni ruumi riikidesse.

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Helen Joost kirjeldas, et viimane selline juhtum pärineb sügisest. Magistriastmesse vastu võetud Aafrikast pärit õppur osales õppetöös, kuni sai PPA-lt oma elamisloataotlusele negatiivse otsuse. Ühtäkki kadus tudeng ka ülikoolist. «Elamiskohast, kus ta oli, on ta lahkunud ja ülikoolil enam teavet tema edasise käekäigu kohta ei ole,» ütles Joost. Ilmselt viibib ekstudeng mõnes teises Euroopa riigis.

Ülikool võtab vastutuse

Liis Valgu sõnul avastabki PPA teinekord välistudengi elamisluba tühistades, et isik on juba mujal Schengeni ruumis uue legaalse elamisloa saanud. Tudengiturismi ärahoidmiseks panevad Eesti seadused küllalt suure vastutuse kõrgkoolile. Välistudengile elamisloa taotlemiseks esitab ülikool kutse ja muutub nii mõneski seaduse aspektis tema eest vastutavaks.

«Ülikoolid tajuvad väga hästi, et võtavad endale rahalise kohustuse,» hindas Valk. Näiteks kui tudeng kaotab elamisloa, keeldub Eestist ise lahkumast ja tuleb välja saata, nõutakse väljasaatmise kulud hiljem sisse kõrgkoolilt.

Seetõttu kasutavad kõrgkoolid ka ise kontrollimeetmeid. Tallinna Ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist Jana Tomson ütles, et näiteks Nigeeriast magistriastmesse kandideerija ei tohi saata oma dokumente ise, vaid need peavad tulema eelmiselt koolilt ja sealse templiga.

«Meie teeme absoluutselt iga kandidaadiga, kes on meile saatnud nõutud dokumendi nõutud viisil, Skype’i intervjuu ja eksamikomisjon kontrollib passipildi järgi, kes tegu on õige inimesega.»

Tallinna Tehnikaülikooli registrite talituse juhataja Aime Piht ütles, et üliõpilaste saabumist ja õppimist jälgitakse pidevalt ning staatuse muudatuse korral – näiteks akadeemiline puhkus või eksmatrikuleerimine – teavitab ülikool kohe politsei- ja piirivalveametit.

Tagasi üles