2015. aasta parim ja halvim seadus on selgunud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
22. veebruar 2016 07:30
Pildil on riigikogu saal Toompeal. | FOTO: Raigo Pajula

Postimehe ja Teenusmajanduse Koja žürii tunnistas 2015. aasta parimaks seaduseks kodakondsusseaduse muudatused ja halvimaks maksutõusupaketi.

Žürii koosseisus Valdo Kalm, Jüri Saar, Priidu Pärna, Allar Jõks, Raul Niin ja Joosep Värk tunnistas kodakondsusseaduse muudatused parimaks seaduseks, kuna tegemist oli avalikes huvides tehtud ühiskonda siduva seadusega, mis oli reaktsioon ilmnenud puudusele.

«Suletusele suunduvas riigis on see hea näide avatusest ja inimlikkusest ning kui värskendav sõõm õhku konservatiivses kodakondsuspoliitikas,» põhjendas žürii oma valikut.

Kodakondsusseaduse muudatused andsid alla 18-aastastele isikutele, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ja võtnud hiljem mõne teise riigi kodakondsuse juurde, võimaluse säilitada Eesti kodakondsus kuni 21. eluaastani. Samuti andis seadusemuudatus automaatselt Eesti kodakondsuse siin sündivatele lastele, kelle vanemad on kodakondsuseta. Kui vanemad seda oma lastele siiski ei soovi, peavad nad ühe aasta jooksul esitama taotluse lapse Eesti kodakondsusest loobumiseks. Lõpetuseks vabastas seadus üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad kirjalikust eksamist.

Maksumuudatuste pakett sai 2015. aasta halvima seaduse tiitli seetõttu, et see esindas kõike seda, mille vastu on loodud hea õigusloome tava.

«Maksumuudatuste pakett oli läbimõtlemata, üleolev, kaasamata, sõnamurdlik, silmakirjalik ja sihitu,» leidis žürii.

Riigikogu tõstis maksumuudatuste paketi seadusega majutusasutuste käibemaksumäära, lisaks kerkisid aktsiisid kohati kuni kümme korda.

Parima seaduse nominendid olid lisaks võitjale ka pakendiseaduse muutmise seadus, kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, põhiseaduse muutmine valimisea langetamiseks kohalikel valimistel ning maksukorralduse täiendamise seadus. Halvima seaduse nominendid olid võitja kõrval Tallinna parkimistasude tõstmine, invavahendite kallinemise kaasa toonud sotsiaalhoolekandeseadus, kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine ning ravimiseaduse muudatused.

Teenusmajanduse Koda korraldas koostöös Postimehega parima ja halvima seaduse konkursi viiendat korda. Konkursi eesmärk on selgitada välja eelmisel aastal vastu võetud seadused, mis vastavad enim hea õigusloome tavale või eiravad seda kõige rohkem. Konkursil läksid arvesse riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL