Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik pulkadeks lahti ja paremini kokku tagasi

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Pm

Sel nädalal mõttekojalt Praxis ja Eesti Tööandjate Keskliidult kesise hinde 3- saanud riigireform on pannud riigiaparaadi kihama. Nüüd avaldas rahandusministeerium oma – seni riigi esimese – kavandi, kuidas riigiasutusi ümber korraldada.

«See on meie nägemus sellest reformist ja seda jagab riigihaldusminister Arto Aas,» kinnitas rahandusministeeriumi nõunik Raido Roop.

Tõsi, tegemist on praegu pelgalt valitsusele kaalumiseks esitatavate ettepanekutega. Küll aga on visand tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks on tegu esimese katsega riigireformi koostisosi piiritleda. Piltlikult öeldes nimetatakse valdkonnad, mis nutavad suurpuhastuse järele.

Teiseks on ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid nimetanud oma ideed, kuidas annaks riigi ülesandeid kvaliteedi parandamiseks ja kulude kärpimiseks optimeerida.

«Meile anti ülesanne: analüüsige ära kogu riik. Võtke pulkadeks lahti ja pange uuesti kokku, et saaks parem,» kirjeldas Roop. «Mõelge, millised ülesanded saab üldse ära jätta, kuidas vähendada dubleerimist ja millised ülesanded võiks delegeerida teistele.»

Põhiline aur läks fookusvaldkondadele. Peamine neist oli transport.

Nelja asemel üks

Majandusministeeriumi kantsler soovitab kaaluda keskse transpordiameti loomist maanteeameti, veeteede ameti ja teiste ühendamisel.

«Ametid on nüüdseks väga erineva arengutasemega – kui maanteeamet on sisuliselt innovatsioonikeskus, siis veeteede amet on oluliselt maas nii juhtimisstiililt, protsessidelt kui ka teenuste kvaliteedilt,» põhjendas Roop.

Ta tõi näiteks, et kui loodaks ühendamet, saaksid inimesed juhiluba ning väikelaevajuhi luba taotleda ühest ja samast kohast ning sama kiiresti. Samuti võimaldaks liitmine säästa tugiteenustelt. Näiteks politsei- ja piirivalveameti optimeerimisel vähenes tugiteenuse osutajate arv viie aastaga poole võrra, 600-le.

Sotsiaalvaldkonnas võiks analüüsida terviseameti, ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi ja E-Tervise SA ühendamist.

«Haigekassal ja sotsiaalministeeriumil oleks lihtsam suhelda ühe korraliku asutusega, kus on protseduurid selged, kui nelja erinevaga,» ütles Roop.

Samal põhimõttel võiks liita hulga rakendusüksusi, mis menetlevad taotlusi Euroopa Liidu toetustele ja otsustavad rahastamise üle: EAS, Kredex, Innove, Archimedes, KIK ja teised.

«Probleem on selles, et neid kõiki peab rahandusministeerium auditeerima. Lihtsam on auditeerida üht kui kaheksat. See vähendaks töökoormust ja ühtlasi muudaks süsteemi taotlejatele läbipaistvamaks – enam ei peaks toetusi küsima eri kohtadest,» põhjendas Roop.

Samuti paneb rahandusministeerium valitsusele ette valikuvõimalused, mida teha maavalitsustega. Sulgemise ja säilitamise kõrval on võimalik need ümber kujundada neljaks regionaalkeskuseks ja jätta alles vaid järelevalveülesanded. Aga võib ka maavalitsusi hoopis tugevdada. Kaalumise koht on, milline variant haldusreformiga kõige paremini kokku sobib.

Septembriks peab valmima tegevuskava, millised riigiasutused Tallinnast välja kolitakse.

«Lähtekoht on see, et poliitikat kujundavaid ministeeriume me välja ei vii,» ütles Roop. Viimati lendas riik orki haridusministeeriumiga, mis nüüd – eesotsas ministri ja kantsleriga – on hakanud Tallinna tagasi valguma. «Välja saab viia kõike seda, millel on ministeeriumide ja valitsusega iga päev suhteliselt vähe suhtlemist ja mis ei põhjusta suurt inimeste liikumist.»

Ka kõikvõimaliku vara majandamine võiks reformiga paraneda. Näiteks soovitab rahandusministeerium lõpetada kalanduse jagamine kahe ministri vahel. Samuti võiks analüüsida, kuidas koondada maavarade üle arvepidamine, seire ja kaevelubade väljastamine, nii et maapõuest saaks rohkem rikkust välja võtta.

Ka Eesti 30 riigimuuseumi on kullipilgu all.

«Eesti on Euroopas esirinnas nii muuseumide arvu poolest 100 000 elaniku kohta kui ka muuseumitöötajate hulga poolest. Analüüsime, kas on võimalik riigimuuseumide ja töötajate arvu vähendada, näiteks neid liites,» ütles Roop.

Riigi ülesannete analüüs läheb valitsusele otsustamiseks mai lõpus.

«Palju oleneb sellest, mida nad ütlevad. Alles pärast otsust saab öelda, et meile on antud mandaat ära teha, praegu me asutusi ümber ei korralda,» ütles Roop.

Nõuniku sõnul oodatakse praegu eeskätt parlamendi suunist ja seda, et riigireformi mõiste ära sisustataks. Parlamendi toetusrühma algatusel tuleb riigireform aprillis riiklikult olulise küsimusena arutelule ja see võib plaane tuntavalt muuta.

«Seni on meie ambitsioon riigipalgaliste vähendamisel olnud kooskõlas tööealise elanikkonna vähenemisega, mis on 750 inimest aastas. Kui riigikogu defineeriks riigireformi sisu ja ütleks, et täidesaatev võim peaks end 10 või 20 protsenti kokku tõmbama, siis on ilmselge, et analüüs sai liiga lahja,» rääkis Roop.

Huupi tegevused

Üks Riigireformi Radari autoreid, mõttekoja Praxis programmijuht Rauno Vinni ütles, et riigireformi skeem on samm edasi, sest sellisel kujul pole valitsus varem oma algatusi ühele lehele koondanud. Küll aga on endiselt puudu reformi ühtne tegevuskava ja kirjeldus, mis sihiga liitmine ette võtta.

«Häda on selles, et parlament ei saa minna nii detailseks, et anda valitsusele ette tegevuskava. See peaks tulema ikkagi valitsuse enda käest,» nentis Vinni.

Ühtse tegevuskava puudumine on märk, et reformile napib seni poliitilist tellimust ja iga ministeerium pusib omapäi. Seda vaatamata asjaolule, et peaminister Taavi Rõivas lubas juba aasta tagasi hakata ise riigireformi vedama.

«Kõige suurem risk reformi õnnestumisele – nagu ka kõigi teiste probleemide puhul Eestis – on see, et neid ei tehta ära, kuna valitsus ei saa praegu omavahel päris hästi hakkama,» hindas Vinni. «Seetõttu on minu usk riigireformi rakendumisse kesine. Loodan väga, et eksin.»

Vinni hinnangul on peamine, et riigihalduse ministril Arto Aasal ja omavalitsustel õnnestuks haldusreformiga otsustavalt edasi minna. Sealjuures seni avamata nurkade alt ehk määrates, mis teenuseid omavalitsused pakkuma peaksid ja kes seda rahastab.

«Praegu keskendutakse reformimisel veel omavalitsuste suurusele, aga suuruse küsimus tuleb otseselt sellest, milliseid avalikke teenuseid pakutakse. Võrrandist on üks pool kõrvale jäänud, tegeletakse vaid teise poolega. Hiljem on väga raske seda võrrandit tasakaalu ajada,» leidis Vinni.

Tagasi üles