Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Karmide meeste varjus pool

40
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Odini sõdalaste embleem. | FOTO: Soldiers of Odin Estonia Support

Avalikkuses palju tähelepanu pälvinud Odini sõdalaste Eesti Facebooki-rühmas on vähemalt 182 kriminaalse taustaga inimest, kes on toime pannud vähemalt 374 kuritegu. Tegelikkuses on kurjategijate arv grupis ilmselt paar korda suurem, ent need on arvud, millele Postimees viimastel nädalatel kinnituse sai.

Jaanuari alguses hakkas Eesti meedias kerkima teateid sellest, et meilegi on jõudnud immigratsioonivastane liikumine Odini Sõdalased, mis loodi mullu oktoobris Soomes Kemis. Grupi loomise ajendiks oli eelmisel aastal Euroopas suureks teemaks kasvanud immigratsioonikriis, mis on mõnes Euroopa piirkonnas suurendanud immigrantide toime pandud kuritegude arvu.

Grupi üheks tegevuseks on plaanitud tänavapatrullid avaliku korra kaitseks, et ära hoida avalikus ruumis immigrantide toime pandavaid kuritegusid. Reaalsete patrullideni on liikumine jõudnud Norras, kus esimene patrull tehti veebruaris, ning ka Soomes Joensuus. Eestis pole selleni veel jõutud, ent esimest korda andsid odinlased endast märku kogunemisega 24. veebruaril. Esialgu kavatsetaksegi siin valitsusvastaste protestimiitingutega jätkata.

Samuti on liikumine tähelepanu pälvinud sellega, et nende juhtfiguuridest on kirjutatud mitu lugu, sest nad on varem paistnud silma oma kriminaalse tegevusega. Mõneti vastuoluliseks on peetud sedagi, et avaliku korra tagamise vastu näitavad üles huvi inimesed, kes on varem ühiskonda oma kuritegudega kahjustanud.

«Korratagajate» fikseeritud vägiteod

Postimees üritas Tartu Ülikooli ajakirjandustudengite abiga vastust saada küsimusele, kes on need inimesed, kes on liitunud Odini sõdalaste toetuseks loodud Facebooki grupiga. Siinkohal tuleb loomulikult öelda, et kõik grupi osalised ei pruugi olla sinna ise astunud või otseselt Odini sõdalaste toetajad, ent kindlasti on suurem osa inimesi koondunud sinna liikumise toetuseks.

Veebruari keskel oli Facebooki grupis Soldiers of Odin Estonia Support üle 5300 liikme, kelle tausta kohta asusime infot koguma. Andmetöötluse käigus leidsime, et kohtulahendite otsingusüsteemi kaudu on võimalik leida 5340 nimest 943 puhul seos mõne kriminaalasjaga. Ent see ei tähenda, et see hulk inimesi oleks veel kriminaalkorras karistatud, sest nimed võivad kuuluda ka tunnistajatele või mõnele teisele sama nimega eestlasele. Samuti tuleb arvestada, et tegelikult võib olla ka karistatute hulk suurem kui 943, sest kohtulahendite otsingusüsteemis pole kõiki kohtulahendeid ning leidub lahendeid, kus nimed on esitatud initsiaalidena või sootuks varjatud.

Seetõttu kõrvutasime kohtuasjadega inimeste isikuandmeid: kui kriminaalasjas ei olnud antud inimese isikukoodi või vastupidi, inimese sünniaeg polnud kättesaadav Facebookis, siis jätsime nad kõrvale. Samuti jätsime kõrvale inimesed, kes olid kontrollimise ajaks juba grupist lahkunud.

Lõpptulemusena saime 906 nimest 182 inimese puhul kinnituse, et neid on varem kriminaalkorras karistatud 374 korral. 87 neist omakorda oli kriminaalkorras karistatud mitmel korral. 38 juhul leidis kinnitust, et need inimesed ei ole seotud nende kriminaalasjadega ehk toimepandud kuritegudes on süüdi nende nimekaimud.

Kõige suurema osa odinlaste toime pandud kuritegudest moodustab mootorsõiduki juhtimine purjuspäi. Vähemalt 93 korral on politsei avastanud mõne neist autoroolist sellises olekus, mida Eesti seaduste alusel loetakse kriminaalkuriteoks. See võib olla nii piisavalt tugev alkohoolne kui ka narkootiline joove. «Populaarsustabeli» teisel kohal on nende toime pandud vargused (65). Siinkohal tuleb silmas pidada, et tegu pole 65 vargusega, vaid enamaga, sest eri episoodide raames on varastatud ühtaegu mobiiltelefone, arvuteid, rahakotte, alkoholi, ehitustehnikat ja muid esemeid.

Ent kaks «edetabelis» järgnevat kuritegu tekitavad kõhedust, arvestades just seda, et neil inimestel on soov tagada avalikku korda. 58 korral on mõni Odini sõdur süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises ning 36 juhul avaliku korra raskes rikkumises. Tavapäraselt hõlmavad selle paragrahviga seotud lahendid kellegi jõhkrat peksmist käte ja jalgadega, kehasse ja näkku. Kõige enam kuritegusid toime pannud odinlast on kriminaalkorras karistatud vähemalt 11 korral.

Minevikupatud jäägu minevikku

MTÜ Soldiers of Odin Estonia üks juhte Indrek Olm lubas eile telefonitsi, et vastab liikumise kohta käivatele kirjalikele küsimustele pärast tööd, ent vastuseid küsimustele enne Postimehe trükkiminekut ei saabunudki. Samuti ei vastanud mees enam ka telefonile.

Varem pole liikumise juhid oma liikmete võimalikus kuritegelikus minevikus probleemi näinud. «Ega see hea ole, kui inimesel on kuritegelik taust. Kuid kui inimene on sellest õppinud ning järeldused teinud ja soovib õilsal eesmärgil aidata, siis tere tulemast,» ütles hiljuti intervjuus Kanal 2 «Radarile» liikumise üks juhtfiguure, röövimise ja narkootikumide omamise eest vangis istunud Danel Puuder.

Odini sõdalaste teemal on varem sõna võtnud politsei- ja piirivalveameti abipolitseinike kaasamisega tegelev juhtivkorrakaitseametnik Varmo Rein, kes selgitas, et liikumisega võib kaasneda oskamatus sekkumist vajavaid olukordi lahendada rahumeelselt.

«Peamised ohud, mis omakaitseliste üksustega kaasnevad, on oskamatus tunda ära sekkumist vajav olukord ning teadmiste puudumine, kuidas selliseid sündmusi rahumeelselt lahendada. Turvalisuse tagamine eeldab muu hulgas oskust sõnadega olukordi lahendada, ise rahulikuks jäädes, ning teadmisi, kuidas teise osapoole ja kõrvalseisjate turvalisus tagada,» rääkis ta.

«Ilma eriettevalmistuseta ei pruugi inimestel selliseid oskusi olla ning halvimal juhul võib omaalgatuslik turvalisuse tagamine minna vastuollu seadusega või tuua kaasa ka tervisekahjustusi,» nentis korrakaitsja.

Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepp on varem Odini sõdalastega seoses kinnitanud mitmele Eesti meediaväljaandele, et äärmuslus ei ole meie riigi julgeolekut viimastel kuudel ega seoses pagulastemaatikaga otseselt ohustanud. Tema hinnangul on teemaga seotud tihtipeale palju hirme.

«Selge, et neid hirme võivad äärmuslased püüda ära kasutada, et oma toetust suurendada. Sellepärast on oluline, et inimesed hoiduks hirmust ajendatuna, olgu siis ratsionaalsest või mitte, kaasa minemast äärmuslike üleskutsetega, mille taga ei pruugi enam olla hea tahe,» sõnas kapo pressiesindaja.

Andmeid töödelnud ajakirjandustudengid:

Sandra Sommer

Lysandra Steinberg

Tiina Nõmm

Signe Orgse

Kristel Ress

Diana Halla

Liisa-Lotta Veiken

Greete Niido

Cätriin Vuks

Oliver Karm

Sarah Adamson

Heliis Nemsitsveridze

Mirjam Korsten

Karl Kaur

Tagasi üles