Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vägisi ilusaks joonistatud suurlaen tuntud poliitiku isa ettevõttesse

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rain Rosimannus (paremal) ja Väino Pentus mullu oktoobris Autorolli protsessi ajal Harju maakohtu koridoris. | FOTO: Tairo Lutter
KredExisse jõudnud OÜ Naitsirk ametlik taotlus, mille esindajaks oli Hansapank (hilisem Swedbank) ja kus on esimesel lehel kirjas, et üheksa miljoni kroonise investeerimislaenu saamine ei too endaga kaasa ühtegi töökohta. | FOTO: dokumendikoopia
Autorollot osta soovinud OÜ Naitsirk ametlik laenutaotlus, kus viidatakse laenusoovija lähedasele sugulusele Riigikogu liikme Keit Pentusega. | FOTO: dokumendikoopia
Autorollot osta soovinud OÜ Naitsirk ametlik laenutaotlus, kus viidatakse laenusoovija lähedasele sugulusele Riigikogu liikme Keit Pentusega. | FOTO: dokumendikoopia

Kui rõhuda peresidemetele poliitikas, võib maksumaksja garantiiga saada priske laenu ka nõrgale äriprojektile. Seda majanduskriisi ajal ja nii, et pank loobub laenutagatiseks võtmast isegi algselt selleks pakutud tipp-poliitiku isa kinnistut.

Kõlab vandenõuteooriana, kuid seda kinnitavad Postimehe valduses olevad KredExi laenudokumendid. Need puudutavad poliitperekond Pentus-Rosimannusega seotud Autorollo aktsiate ostu-müügitehingu finantseerimist, kus projekti esitlusdokumentides rõhutatakse poliitik Keit Pentuse sugulussidet laenu soovinud ettevõtjaga.

See ilmneb 2008. aasta 24. aprillil Swedbankist KredExisse saadetud taotluses, et saada laenugarantiid ühele järjekordsele tehingule. See puudutas eraisik Väino Pentuse asutatud firmat Naitsirk, kes soovis osta transpordifirma Autorollo kõiki aktsiad.

Laenusumma, millele riigi garantiid sooviti, oli suur: üheksa miljonit krooni (575 200 eurot). Loodetav lisandväärtus Eesti tööturule olematu – KredExisse jõudnud Autorollo finantseerimisprojektis on must valgel kirjas, et töötajate arv ettevõttes on üks ja loodavaid töökohti null.

Tööstusharu konkurentsivõime kasvatamisega siin niisiis tegu polnud, mis muutis laenutaotluse põhjendatuse küsitavaks. Mängu tulid aga muud asjaolud – laenutaotleja Väino Pentuse perekondlikud sidemed.

Et laenumaaklerid ikka kindlalt teaksid, kes laenusoovija on, mainiti see ära ka OÜ Naitsirk kirjalikus taotluses. Seal on kirjas järgmine lause: «Väino Pentus (riigikogu liikme Keit Pentuse isa) omab…»

Kümmekond päeva hiljem kiitiski KredEx garantiitaotluse üksmeelselt heaks. Kaks aastat hiljem maksid maksumaksjad Pentuse pere transpordiäri-ambitsioonid lõpuks täies mahus kinni. Eksminister Keit Pentus-Rosimannus aga väitis, et tema nime seostamine Autorollo skandaaliga on vägivaldne.

Ka sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Liisa Oviir maalis hiljuti riigikogu kõnepuldis Vabaerakonna arupärimisele vastates pildi, nagu olnuks savijalgadel seisnud Autorollole raha laenamisega kõik korras: «Ettevõtte finantsandmed olid otsuse tegemise ajal head ning esitatud äriplaan positiivse pikaajalise väljavaatega.»

Tõsi, samas sõnavõtus möönis minister ka puudusi: «Miinuseks võib märkida, et käive tugines kahel suurel, kuid tugeval kliendil (Ruukki kontsern ja Arco Trans). Samas, koostöö nendega oli kestnud juba kaua (vastavalt 11 ja 8 aastat).»

Oviir, kes luges parlamendis ette teiste poolt tema jaoks koostatud teksti, nentis, et lepingupartnerite vähesusega kaasnevat riski alahinnati. Üldjoontes olnud kõik aga siiski korras. Ministri väitel oli Autorollo aktsiate väljaostutehinguks riigi garantiiga laenuandmine juba 2008. aastal KredExi tavapärane praktika.

Siin Oviir veidi ilustas tegelikkust, kuid tegi seda ilmselt teadmatusest, sest 2008. aastast kuni eelmise aastani töötas ta Eesti Energias juristina. Tegelikult oli Autorollo kahest omanikust ühe väljaostmiseks antud maksumaksja ehk KredExi garantiiga laen 2008. aasta kevadel kõike muud kui tavapärane.

KredEx andis ettevõtte juhtkonnapoolse väljaostu jaoks (MBO) laenugarantiisid toona tegelikult harva. Kui palju täpselt, KredEx ei avalda, kuid alles paar aastat tagasi püsis see näitaja kõigist finantseeritud projektidest paari protsendi peal. Kindlasti ei saa seda nimetada tavapäraseks laenupraktikaks.

Autorollo oligi siin erand, kusjuures kehv. Ehkki Oviir väitis parlamendile vastupidist, olid ettevõtte finantsnäitajad juba laenu taotlemise ajal viletsad. Seda mõistis ka laenutaotlusega tegelenud Swedbank, kes algselt taotlusele ei ütles.

Swedbanki algne keeldumine oligi ratsionaalne. Seda kinnitavad ka kaks Postimehe palvel Autorollo laenutaotluse dokumente analüüsinud Eestis tegutsevat suurpanka (loe lisalugu). Tegelikult seisis 2008. aastal üheksa miljoni krooniga osta soovitud Autorollo tegevus savijalgadel.

Selle majandustegevus sõltuski täielikult kahest suurkliendist, kes mõlemad kadusid puhkenud ülemaailmse majanduskriisi tõttu orbiidilt veel samal aastal.

Juba laenutaotluse ettevalmistamise ajal olid majanduses pingelised ajad, ehkki peaminister Andrus Ansipi kurikuulsa lauseni «sellises kriisis ma tahangi elada» jäi veel üheksa kuud. Maailma majandus juba kees. USAs oli kuu varem läinud 25 miljardi dollari suuruse pauguga pankrotti pank Bear Stearns, mille auväärt ajalugu ulatus 1923. aastasse. Suveks olid Ameerikas langenud veel kolm sealset finantshiiglast: Merrill Lynch, Fannie Mae ja Freddie Mac.

Kui meenutame majanduse rusikareeglit, et kriis ilmneb esimesena alati kaubavedudes, muutubki Swedbanki algne otsus Autorollo aktsiate ostu-müügi finantseerimisest keelduda arusaadavaks.

Firma finantsnäitajad olid tõepoolest kehvad: suur osa ettevõtte rahavoogudest läks seniste laenude maksmiseks. Seetõttu saigi Autorollo ainuomanikuks ihanud Väino Pentus Swedbankilt 2008. aasta 15. aprillil teate laenutaotluse tagasilükkamisest.

Asjalood muutusid, kui pangale avaldas e-kirjas oma pettumust Väino Pentuse väimees, mõjukas Reformierakonna poliitik Rain Rosimannus. Postimehel ei ole ülevaadet asjaosaliste kulissidetagusest suhtlusest, kuid Swedbanki otsus muutus just pärast Rosimannuse pöördumist.

Pank nõustus laenu andma tingimusel, et see saab riikliku KredExi garantii. See pannuks riskid maksumaksja õlgadele. 2008. aasta 24. aprillil jõudiski Swedbankist KredExisse Autorollo krediiditagatisprojekt.

Samas dokumendis on kirjas seegi, et 2008. aasta KONSERVATIIVSEMATE (Postimehe rõhutus) prognoosidega arvestatakse ettevõtte käibekasvuks kümme ja hiljem stabiilselt viis protsenti. See oli soovmõtlemine. Neid arve ei saavutatud isegi buumi ajal.

Nõrku kohti oli Autorollos teisigi. Samas dokumendis on kirjas, et 2008. aastal ulatuvad mitmesuguste laenude tagasimaksed koos intressidega pea nelja miljoni kroonini (255 646 eurot). See muutis ettevõtte finantsolukorra piiripealseks.

KredExilt sooviti saada üheksa miljoni krooni (575 200 eurot) suurusele laenule garantiid 431 404 euro ehk 75 protsendi ulatuses. See oli maksimumgarantii, mille riigiasutus anda sai. Selgelt üle keskmise tavapärasest tagatisest, mis jäi alla 60 protsendi.

Swedbanki koostatud käendustaotluses olid kirjas väliselt uhked laenugarantiid: «Tagatus: tagatiseks tuleb 75protsenti KredEx, Väino Pentuse isiklik käendus 5 miljonit krooni ja kommertspant summas 2,25 miljonit krooni. Lisaks tuleb Autorollo praeguse omaniku juhatuse liikme Tiit Pohla käendus summas 2 miljonit krooni.»

Ja allpool silmapaistvalt ebaharilik tekst, mille Postimees avaldab muutmata kujul: «Väino Pentus (riigikogu liikme Keit Pentuse isa) omab kinnisturaamatu andmetel poolt kinnistust Nõmmel Kumalase 11-kinnistul (1176m2) asub 59 a ehitatud maja suurusega 113m2, majandushoone 18m2, garaaž 20m2, kuur 26m2. Kinnistul asub hüpo summas 878 tuhat krooni Nordea kasuks.»

Mis nendes ridades on ebatavalist? Riigikogu liikme ja laenutaotleja lähisuguluse mainimine pangadokumentides on ebaharilik ja näib katsena mõjutada toonaseid otsustajaid laenuotsust igal juhul heaks kiitma.

Kuid see pole Väino Pentusega seoses kõik. 6. mail KredExist ühehäälselt positiivse otsuse saanud käendusotsuses on alles Väino Pentuse isiklik käendus, kuid kadunud samuti laenutagatiseks pakutud Pentuse pool Kumalase tänava kinnistust.

See on ebatavaline. Kõik, kes kokku puutunud pankade tavapäraste nõudmistega laenuriskide vähendamiseks, teavad, et võimalusel nõutakse laenutaotlejalt tagatiseks just reaalne likviidne vara.

Autorollos läks aga teisiti: garantiist kümnendiku väärt kinnistu jäi tagatiste nimekirjast välja. Sellele eelistati Väino Pentuse isiklikku viie miljoni kroonist suusõnalist käendust, millel tegelikult reaalne väärtus puudus. Seda kinnitasid hilisemad sündmused.

Veel üks anomaalia: kui KredEx 2009. aasta 8. septembril Autorollo projektiga taas tegeles, sest laenu kahe miljoni krooniga käendanud Tiit Pohl soovis ettevõttesse tasuda omalt poolt miljonit, tuli projekti ametlikult uuta.

Selle käigus muutus mingil põhjusel ettevõtte tegevusala. Hulgi- ja jaekaubandusele lisandus mootorsõidukite ja mootorrataste rent, millega Autorollos pole kunagi tegeletud. Kuidas need tegevusalad sinna said ja kas selleks, et laenuprojekt vastaks hiljem kõigile auditeerimisel reeglitele, teavad vaid dokumente täitnud ametnikud.

Lõpetuseks: võib jääda vaidlema, kui õige ja majanduslikult põhjendatud oli anda 2008. aastal enam kui 6,75 miljoni krooni (431 000 euro) ulatuses laenugarantii vastloodud ja 40 000 krooni (2556 eurot) suuruse omaosalusega osaühingule Naitsirk. Ettevõttele, millel puudus majandustegevus ja mille asutamine polnud ajendatud soovist arendada Eesti majandust ja eksporti, vaid osta üheksa miljoni krooniga ära transpordiettevõte Autorollo.

Senine kogemus on näidanud, et asjaosalistelt need küsimused avalikkuses ausaid vastuseid ei saa.

*Artikkel ei mõjuta märtsi lõpus Autorollo tsiviilvaidluses tehtavat riigikohtu otsust, sest riigikohtu senise praktika järgi võib öelda, et otsus on tänaseks tehtud.

Pangad: faktid näitasid firma kehva seisu

Kas KredExi kiitis tõesti heaks laenugarantii kehvas seisus ettevõtte aktsiate ostuks või on see tagantjärele tarkus?

Postimees esitas Autorollo laenutaotluse dokumendid hinnangu andmiseks kahele Eesti suurpangale. Mõlemad teatasid, et poleks sellisele projektile heakskiitu andnud isegi koos KredExi käendusega.

Miks need hinnangud nii kehvad on, lugege pankade endi selgitustest. Avaldame kirjalikud vastused muutmata kujul. Tulles vastu pankade konfidentsiaalsussoovile, ei avalda Postimees nende nimesid.

Esimene hinnang: kindel ei

1. DSCR (võlateeninduse kordaja – toim) tase oleks pidanud olema 1,6 kandis, antud juhul 1,08 ehk ilmselgelt vähe.

2. Osakute ostuks võetud kõrge intressiga laen summas 9 miljonit krooni kaheksaks aastaks – ettevõttele täiendavat rahavoogu juurde ei tulnud, lisaks on nii pikk laenutähtaeg sellist tüüpi laenude puhul meil välistatud.

3. Transpordisektor saab majandusolukorra halvenedes esimesena «pihta» – laen väljastati aprillis 2008 ja samas oli märgid majanduslangusest olemas.

4. Üks ettevõtte kahest suurkliendist oli ekspediitorfirma ehk transpordi vahendaja, mis tegelikult on riskikoht. Majandusolude halvenedes koormatakse esmajärjekorras tööga oma vedukeid ehk alltöövõtjatele öeldakse töö esmajärjekorras üles.

5. Debt/EBITDA (koguvõla suhe EBITDAsse, EBITDA – kasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni – toim) – laenu kaasamisel tõuseb suhtarv 3,54 peale, mis on võrreldes tavapärase 1,2-2 oluliselt kõrgem.

6. Lepingutes klientidega 1-kuuline etteteatamistähtaeg, mis riskikoht – isegi aastat ette raske prognoosida.

Teine hinnang: ka KredExi garantii poleks aidanud

Sellistel tingimustel me sellist tehingut ei oleks finantseerinud. Seda eelkõige seetõttu, et LBO (ettevõtte võimendusega väljaostu) ja MBO (ettevõtte juhtkonnapoolse väljaostu) tehingute puhul nõuame reeglina omafinantseeringut minimaalselt 30 protsenti ja ka seetõttu, et DSCR (võlateeninduse kordaja) on antud juhul esimesel prognoosiaastal (2008) väga madal.

Samuti ei sisalda esitatud materjalid infot, miks praegune omanik müüb ettevõtte (see on panga jaoks alati oluline teadmine, et aru saada tehingu loogikast). Riskina võib välja tuua ka kahest kliendist sõltumise. Kui vaadata tagatispositsiooni, siis KredExi garantii on kindlasti hea tagatis, kuid võimalik, et antud juhul oleksime nõudnud veel midagi lisaks peale käenduste ja kommertspandi.

Laenusaamise tingimustest kaks täitamata, kolmas kaheldav

1. Kuivõrd läks Autorollo aktsiate ostu-müügitehingu finantseerimise garanteerimine kokku KredExi põhimõttega toetada Eesti ettevõtete eksporti? Selle üle võib nüanssides vaielda, kuid see ei ole kindlasti mustvalge juhtum.

2. DSCR on vähemalt 1,2 (tegelikkuses 1,08), kommertspankades oli see nõue minimaalselt 1,6.

3. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2007. aasta lõpus oli 1,08, soovitatav 1,1. Ehk seegi näitaja oli piiri all.

KredExi siiani avalikkusele vahendatud ametlik põhjendus Autorollo laenukäenduse heakskiitmisele kõlab nii: «Laenukäenduse taotlemisel vastas Autorollo omakapital äriseadustikus sätestatud nõuetele, ettevõttel ja selle omanikul ei olnud ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi, ettevõte oli võimeline võetavat laenukohustust teenindama ja võttis endale esmase vastutuse. Ettevõtte seis oli otsuse tegemise hetkel tugev ning esitatud äriplaan positiivse pikaajalise väljavaatega.»

KredExi 2008. aasta tegevusaruande detailid

Investeerimislaenu käendusi väljastati 2008. aastal 146 miljoni krooni eest, Autorollo osa sellest 4,6 protsenti ehk umbes 1/20.

Autorollo laenugarantii (riskantsem) anti maksimaalses 75 protsendi ulatuses, samal ajal oli keskmine näitaja 2008. aastal KredExi garantiide puhul 59 protsenti.

AEGRIDA

  • 15. aprillil 2008 keeldus Swedbank andmast OÜ-le Naitsirk 575 200 eurot laenu OÜ Autorollo ostmiseks. Laenuasju suunanud Reformierakonna poliitfiguur Rain Rosimannus avaldas eitava vastuse peale pangas juhtival kohal töötanud Ülo Kallasele (poliitik Siim Kallase poeg) e-kirjas nördimust ja palus asja uurida.
  • 23. aprillil 2008 kiitis Swedbank OÜ-le Naitsirk laenu andmise heaks, lisades klausli, et laenul peab olema riigiasutuse KredEx garantii.
  • 24. aprillil tegi Swedbank KredExile taotluse laenu käendada.
  • 6. mail kiitis KredEx laenu käendamise heaks. Sellega tagas KredEx, et hüvitab Autorollo raskuste puhul 575 200 euro suurusest laenust Swedbankile 431 403 eurot. Laenulepingus olid järgmised käendused: kommertspant 143 801 eurot, Väino Pentuse isiklik käendus 319 558, Tiit Pohla isiklik käendus 127 823. Kokku käendused 591 182 eurot.
  • 2008. aasta sügiseks oli Autorollo sisuliselt maksejõuetu, ent jätkas majandustegevust.
  • 21. aprillil 2010. aastal tehti Autorollole pankrotihoiatus.
  • 13. juulil 2010. aastal ütles Swedbank Autorollo laenulepingu üles. Firma oli selleks hetkeks sisuliselt varatuks muudetud.
  • 7. aprillil 2015. aastal esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Autorollo pankrotikuriteo süüdistuse Väino Pentusele ja firmat saneerinud advokaat Siim Roodele. Kriminaalkohus on pooleli.
  • 30. juunil 2015 otsustas Tallinna ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, et Autorollo varatuks tegemisega on seotud poliitik Keit Pentus-Rosimannus, tema abikaasa Rain Rosimannus, advokaat Siim Roode, ettevõte Roode ja Partnerid ning advokaadibüroo Njord. Ainsana vabastati umbes 200 000 euro suuruse kahju hüvitamisest Keit Pentus, kes kohtuotsuse tõttu välisministri ametist tagasi astus.
  • KredExi lõplikuks kahjuks jäi Autorollo laenutehingu finantseerimisega seoses 324 373 eurot. Vahepealsete lepingumuudatustega õnnestus käenduskohustust vähendada 31 955 euro võrra. Lisaks oli laenujääk vähenenud seeläbi, et Autorollo esimesel kahel aastal laenukohustusi täitis.
Tagasi üles