Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Trahvid kahekordistuvad

80
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Graafika: PM

Riigikogu plaanib kolmapäeval kinnitada trahviühiku kahekordse tõusu, mis annab võimaluse mõista korrarikkumise eest poole suurema karistuse. Politsei lubab trahvide tõstmisega ettevaatlik olla.

«Kui me seaduse sellisel kujul vastu võtame, siis tuleb politseinikele teha igal juhul koolitus, kuidas trahvimisega kaasnevaid karistusi päriselus rakendada,» leidis reformierakondlasest endine siseminister Kalle Laanet.

Ta on parlamendis üks neist, kes trahvide nii järsku suurenemist ei toeta. «Minu arvates pole selline tõus mõistlik,» ütles ta. Kuigi Laanet pole valitsevas koalitsioonierakonnas ainus selle muudatuse vastane, kiidetakse trahviühiku kahekordne tõus suure tõenäosusega siiski heaks.

«Ma olen nõus nende kahtlustega, kuid ega maksimumtrahv pole politseis tavapraktika ja minu isiklik kogemus politseiga ütleb, et nad on suhteliselt mõistlikud,» ütles eelnõu koostanud õiguskomisjoni liige Valdo Randpere.

Randpere sõnul jääb politseile karistuse määrates endiselt alles kaalumisõigus, kuigi uued trahvimäärad annavad võimaluse määrata pealtnäha absurdselt soolaseid trahve. Näiteks alkoholijoobes ilma helkurita kõndimine võib tähendada inimesele kuni 800 euro suurust väljaminekut. «Need karistused võiks üle vaadata, kuna see kõlab tõesti tobedalt,» pakkus Randpere.

Kui praegune trahviühik on neli eurot, siis uus oleks kaheksa eurot. Trahviühiku järsku tõusu õigustatakse väitega, et alates 2001. aastast pole need sama hästi kui tõusnud ning neil pole korrarikkujaile enam distsiplineerivat mõju.

Viimane kosmeetiline muudatus tehti Eesti ühinemisel euroga 2011. aastal kui trahviühik ümardati 3,8 eurolt neljale. Koalitsioonilepegi näeb ette trahviühiku kahekordse tõusu ja alates 2016. aastast arvestatakse riigieelarves trahvidest laekuva 10 miljoni lisaeuroga. Riigieelarve tulude poolel on see oluline katteallikas, millest piisaks näiteks pensionide maksuvaba tulu tõstmisest tekkiva puudujäägi kompenseerimiseks.

Politsei- ja piirivalveametis peadirektori asetäitja Joosep Kaasiku sõnul pole politseil kindlasti plaanis hakata alates maist kaks korda suuremaid trahve tegema. «Me arvestame, et trahv oleks ka edaspidi reaalne, ja hindame ikka iga rikkumist eraldi,» ütles Kaasik.

Tema sõnul on trahvi määramisel endiselt esmatähtis mõistlikkuse printsiip ja pigem peaksid soolasemaid trahve kartma saririkkujad, kindlasti mitte harilikud inimesed. Et Eestis kehtiks ühtne karistuspraktika, on politsei peakontor andnud trahvide kohta prefektuuridele vastavad suunised, ning kuna trahviühik tõuseb, töötatakse praegu nende muutmise kallal.

Tõenäoliselt näevad uued suunised teatud rikkumiste eest ette ka väiksemaid trahve. Nii ei lähe uued trahvimäärad loodetavasti liiga järsult vastuollu ühiskonna õiglustundega. «Praegu veel toimetame nende suuniste kallal,» ütles Kaasik.

Tagasi üles