Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eraülikoolid on tahtmatult kümneid bangladeshlasi Euroopasse aidanud

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepa sõnul ei ole 20 Eesti viisa või elamisloa saanud bangladeshlast üldse Eestisse tulnud. | FOTO: Sander Ilvest

Eesti eraülikoolid võivad olla tahtmatult aidanud Schengeni riikidesse tulla kümnetel bangladeshlastel, selgus politsei- ja piirivalveameti (PPA) kontrollist.

PPA võttis veebruari lõpul luubi alla Bangladeshi kodanikud, kes olid Eesti ülikoolidelt saanud kutse siia õppima tulla, neile oli antud kas viisa või juba Eesti elamisluba.

Nimelt saabusid jaanuaris ärevad sõnumid Indias New Delhis asuvalt konsulilt, kelle juures bangladeshlased Eesti viisat või elamisluba taotlevad. Konsul kahtlustas, et üks bangladeshlane on hakanud süsteemi ära kasutama ja vahendab Eestisse tudengite pähe inimesi, kelle soov on hoopis Euroopas paremat elu otsida.

Möödunud nädala lõpus valmis PPA-l mõtlemapanev kokkuvõte. Kolme aasta jooksul on bangladeshlastele väljastatud 119 Eesti viisat ja/või elamisluba. Neist 47 võttis politsei teravama luubi alla, kartes, et Eesti ülikoole võidakse lihtsalt ära kasutada.

Praeguseks on kehtetuks tunnistatud 18 viisat ning kümme Eesti elamisluba. Veel kaheksal isikul oli elamisloataotlus menetluses ja see menetlus lõpetati.

«Praegu tegeleme veel viie elamisloa kehtetuks tunnistamisega,» ütles PPA migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp. Tema sõnul on sellised arvud ühe riigi kodanike puhul märkimisväärsed.

-Probleemid on kahes erakoolis

«Neist on Eestisse sisenenud ainult kaks Bangladeshi kodanikku, kes on ka siit lahkunud. Vähemalt 20 isiku asukoht on meile teadmata. Eestisse nad tulnud ei ole,» nentis Lepp. «Aus vastus on, et pilt on nukker,» lisas ta.

Kuue tudengi kohta ootab PPA ülikoolidelt jätkuvalt infot, kas nad õpivad või mitte. Kui Eesti elamisloa või viisaga inimene on juba teise Schengeni riiki läinud, siis jääb loota, et millalgi jääb ta seal kehtetuks tunnistatud dokumendiga vahele ja saadetakse tagasi Bangladeshi.

PPA analüüsist selgus, et probleemsed ülikoolid on Estonian Business School (EBS) ja Ettevõtluskõrgkool Mainor, kes on jaganud bangladeshlastele kutseid tulla Eestisse, paljud kutsututest aga kooli ei jõua, kuigi Eesti elamisluba või viisa on juba olemas.

«Neid tudengikandidaate, kes vastuvõtuprotsessi läbisid, aga lõpuks siiski Eestisse ei saabunud, oli kümme,» ütles Mainori juhatuse liige Kristjan Oad, kelle sõnul avastasid Bangladeshi tudengid kooli möödunud sügisel.

Oadi sõnul anti neile ka teada õpingust loobumisest, kuid see aeg varieerus nädalast kolme kuuni. Siis sai kutse saatnud ülikool anda signaali PPA-le.

EBSi kommunikatsioonijuht Mari-Liis Põld aga ütles, et viimase aasta jooksul välja saadetud 32 kutsest Bangladeshi kodanikele on 16 tagasi võetud põhjusel, et õppima ei tulda. Miks ei tulda, seda EBS öelda ei osanud.

«Ülikool saab teada, kas tudeng asub reaalselt õppima, hetkel, kui õppetöö algab, mitte varem,» selgitas Põld.

Oad aga usub, et tasulise õppega erakooli puhul on paratamatu, et osa ka õpingutest lihtsalt loobub, kuna ilmselt kandideeritakse mitmesse kohta korraga ja otsustatakse siis tasuta õppe kasuks.

«Sel aastal selgitame vastuvõtuvestlustes veel konkreetsemalt välja, mis on kandidaadi ambitsioonid ja elueesmärgid, ning kui tundub, et neid aitaks paremini saavutada õpe mujal kui meie ingliskeelsetel õppekavadel, siis seda ka kandidaadile selgitame,» lubas Oad.

-Kehv veebiühendus aitab pettureid

Möödunud reedel toimus esimest korda ülikoolide ja PPA ümarlaud. «Rääkisime riskidest ja arutasime, et kuidas ülikoolid saaksid tulevikus neid maandada,» rääkis Lepp.

Ta tõi esile, et Skype’i vahendusel peetavatel vestlustel võib teinekord olla raske aru saada, kas teisel pool on üldse see konkreetne inimene, kes siia väidetavalt õppima soovib tulla. «Kui internetiühendus on kehv, siis võib-olla ei ole alati arugi saada, kui keegi tema eest inglise keelt räägib.» Samuti otsustati, et vähemalt kord aastas hakatakse koos käima.

Oad kinnitas, et PPA pettusehoiatuse tõttu hakatakse nüüdsest tudengikandidaatidelt nõudma igal nädalal infot selle kohta, kuidas protsess sujub – millal minnakse Eesti saatkonda, millal asutakse Eestisse teele.

Esialgu politsei ühtegi kooli otseselt karistama ei hakka, kuigi pidevate probleemide korral võidakse koostöö ülikooliga üldse lõpetada. Küll aga karmistatakse kontrolli ülikoolide üle ning PPA võtab luubi alla ka oma menetluspraktika. «Tahame anda rohkem tagasisidet, aga me ju tahame ka, et siia tuleks ikkagi inimesi, kes tahavad õppida.»

Tagasi üles