Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reidi tee ehitus autoliiklust ei häiri

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui enamasti muudab iga suurem teetöö Tallinnas autoga liiklemise õudusunenäoks, siis Reidi tee rajatakse väljapool praegust tänavavõrku ning selle ehitamine liiklust oluliselt ei sega.

Tulevast Reidi teed kavandati pikka aega Põhjaväila nime all. Siis jäi projekt aastateks seisma ning sel sügisel algab vahepeal uue nime saanud tee ehitus. Uue magistraaltänava üks eesmärk on suunata sadamast tulev liiklus «Russalka» lähedalt Narva maanteele, nii et raskeveokite mass ei ummistaks Kadriorgu. Samuti peaks mööda Reidi ja Ahtri teed saama kesklinnast mööda sõita, sest tulevikus muutub Narva maantee algus ehk Tallinna uus peatänav kuuldavasti suures osas autovabaks.

Tulevase Reidi tee alguspunkt on praegu Jõe, Ahtri ja Tuukri tänava nurgal asuv Statoil, mis leiab endale uue asukoha. «See Statoil jääb täpselt tee alla ja ettevõte on andnud põhimõttelise nõusoleku selle tankla sulgemiseks ja talle uue asukoha leidmiseks. Praegu käivad Statoiliga läbirääkimised selle üle, kas tankla hakkab tulevikus asuma Petrooleumi või Pikksilma tänava ristmiku juures,» ütles kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik. Reidi tee lõpp on Russalka ristmikul, mis samuti ümber ehitatakse.

Statoili krundilt kulgeb Reidi tee Pirita poole kahe vana paekivihoone vahelt, mida kaunistavad Soome turistile adresseeritud odava alkoholi reklaamid. Tee-ehituse tõttu tuleb majad lammutada. Vesialliku sõnul tuleb Reidi tee ehitamiseks lammutada ridamisi Tallinna Sadamale kuuluvaid ja sadama territooriumil asuvaid vanu hooneid. «Tallinna Sadamaga on meil kõik kokku lepitud, nad on koostanud lammutusprojektid ja taotlenud lammutusload ning need hooned lammutatakse meil eest ära,» rääkis Vesiallik.

Kochi aitadest ja teistest viimastel aastatel korrastatud hoonetest jääb tulevane tee veidi linna poole, küll aga kaovad praegu tühjalt seisvad ehitised, kus pesitsevad kodutud, ja võsa, kus taskuvargad oma saaki jagamas käivad.

Endised laohooned ja varemed lammutatakse ning Reidi tee kulgeb otse Uus-Sadama tänavani. Sealgi lammutatakse paar tühjalt seisvat hoonet. Teisel pool Uus-Sadama tänavat kulgeb tee mööda veokite seisuplatsi, kuni jõuab risti teele jääva pika angaaritaolise hooneni. «Selle hoone üks ots võetakse maha ja tee läheb sealt läbi. Tõenäoliselt lammutab omanik terve hoone maha ja ehitab tee kõrvale midagi tänapäevasemat asemele,» arvas Vesiallik.

Edasi tulevad ristumised Petrooleumi ja praegu veel valmis ehitamata Pikksilma tänavaga. «Sadamast tekib uus väljasõit Pikksilma tänava kaudu. Sealt saavad raskeveokid välja ilma kesklinna sõitmata. Täna nad trügivad D-terminalist kesklinna ja siis hakkavad sealt väljapääsu otsima,» selgitas Vesiallik.

Selleks, et Tivoli asumini jõuda, kulgeb Reidi tee mööda koridori, mis jääb sadamaala ja ning Tivoli kõrval oleva lageda platsi vahele. Platsile peaks kunagi kerkima kaubanduskeskus. Ehitusplatsi kõrval tühermaal vedeleb aga murdunud nurkadega plakat, mis teatab, et sinnasamasse kerkib kohe uus büroohoone. Valmimistähtajaks on märgitud 2004.

Tulevikus pööravad sadamast tulevad veokid Reidi teele ja sõidavad kaarega ümber Tivoli elamurajooni. «Arendaja on sellega ilmselt arvestanud. Sest see on ju aastaid teada olnud, et varem või hiljem ehitatakse sinna tee. Ja kuigi sealsetel elanikel on tulevikus akende all kaks pluss kaks sõidurada, siis selle eest võivad nad olla kindlad, et keegi nende merevaatele enam ühtegi hoonet ette ei ehita,» ütles kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

Tivoli juures teeb tee kaare ja sattub servapidi ka merre, sest muidu ei mahuks see lihtsalt ära.

Selle koha peal on ka tee-ehituse suurim kitsaskoht, sest kalda lähedal on merepõhjas vana laevavrakk, millele ei tohi liiga lähedale minna. Muinsuskaitse on seadnud tingimuse, et igasugune ehitus peab olema vrakist vähemalt 11 meetri kaugusel.

Pärast vrakist möödumist ehitataksegi osa teed postide peale merre. Ja sealt suundub see «Russalkani» ning lõikab monumendist möödudes paari meetri jagu Kadrioru pargi serva, ehk Narva maantee nihkub «Russalka» juures paari meetri võrra maa poole.

Kogu Reidi tee ulatuses peaks olema mõlemas suunas kaks sõidurada. Samuti peaks tee ääres olema kuni viie meetri laiune kergliiklustee.

«Kuna siin voolas kunagi Härjapea jõgi, siis on arutatud sedagi, kas mitte seda jõge mingit moodi avada, tuues siia näiteks sadeveekanalid, nagu on Kadrioru pargis. Kas siis tee keskele või sõidutee ja kergliiklustee vahele. Viimane oleks ilmselt mõistlikum, sest nii on ka kõnniteel liikuvatel inimestel võimalik kanalis voolavat vett näha. Sõiduteede vahel see ilmselt ei annaks erilist efekti,» rääkis Vesiallik.

«Kanalite üks eesmärk ongi juhtida osa sadevett ära. Kui näiteks tuleb suurem vihmahoog, siis ta alguses kogub vee sinna kanalisse ja hiljem jookseb see mööda torusid edasi. See on praktiline külg, aga teisest küljest võiks ta ka ilus välja näha. Selle me peame lähema kuu aja jooksul selgeks saama, kas teha või mitte,» lisas Valdmann.

Reidi tee projekt peaks valmis saama augustis. «Igal juhul veel selle aastanumbri sees on meil riigihange läbi viidud, lepingud sõlmitud ja kuna suur osa Reidi teest tuleb ju jäätmaale, siis kannatab seal ka talvel tegutseda,» ütles Valdmann.

Tema sõnul avab Reidi tee valmimine uued võimalused ka Ahtri tänava ümber kujundamiseks. Praegu eraldab kummaski suunas kolme või isegi nelja sõidurajaga Ahtri tänav kesklinna merest ning nullib igasugused jutud linna avamisest merele.

«Peatänava foorumil oli ju huvitav arutlus sel teemal, mida Ahtri tänavaga tulevikus teha. Mulle meeldis seal välja pakutud idee, et seal võiks olla vaid kaks sõidurada kummaski suunas. Need saaks võib-olla ühele praegusele teepoolele ära mahutada, ja teise võiks üldse kinni panna. Ja allesjääva sõidutee võiks lasta veidi allapoole, nii et jalakäijad saaksid mööda sildu sealt üle. Merepoolse teepoole all on väga suur kanalisatsioonikollektor, aga teise poole saaks tee ilmselt maapinnast allapoole süvendada. Jalakäijate sildade rajamiseks tuleks seda igal juhul teha,» rääkis Valdmann.

See töö jääks tema sõnul kaugemasse tulevikku, kui nii Reidi tee kui uus peatänav on juba valmis ehitatud.

Tagasi üles