Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Siim Kallas kandideerib Eesti presidendiks

41
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Selline kutse peaks täna jõudma paljude kohalike omavalitsuste juhtide, erinevate erakondade poliitikute, ettevõtjate ning arvamusliidrite postkasti. | FOTO: Pm

Seni presidendiks kandideerimise küsimusele «ootame, vaatame, pole välistatud» laadis vastuseid andnud Siim Kallas peab 16. aprillil rahvusooper Estonia kammersaalis kõne, mille lõpus ta Postimehe andmetel teatab presidendiks kandideerimisest.

Täna hommikul peaks kutse tulla kuulama Kallase pöördumist jõudma kohalike omavalitsuste juhtide, erinevate erakondade poliitikute, ettevõtjate ning arvamusliidrite postkasti. Kõnest saab presidendivalimiste avapauk, misjärel Kallas ise ootab avalikke debatte Eesti ja maailma hetkeolukorra mõtestamisel. Pärast Estonias toimuvat üritust soovib Kallas kohtuda ka parlamendierakondade esindajatega.

Ühtlasi teatab Reformierakonna auesimees 16. aprilli esinemises Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondi loomisest, mille eesmärk on toetada kogukondlikku kultuuri. Arvestades, et riigikogust võib presidendi valimine minna valijameeste kätte, on Kallas presidendikampaanias initsiatiivi haarates valinud õige suuna.

Ükski teine võimalik presidendikandidaat pole seni oma kandideerimist avalikult kinnitanud.

Peaminister toetab Kallast

Seni on küsitluste kohaselt rahva silmis kõige populaarsem persoon Toomas Hendrik Ilvese riigipea koha üle võtmiseks parteitu välisminister Marina Kaljurand. Talle järgnevad Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning viimase kannul kohe Kallas.

Postimehe andmetel pole Kaljurand presidendiks kandideerimisest sugugi loobunud. Iseasi, kui suur on toetus talle erinevates parteides, eelkõige Reformierakonnas, kes ta välisministri kohale seadis. Praegu näib, et Reformierakond on läinud Kallase toetamise teed, kuid samas on tegemist siiski vaid Kallase ametliku ülesastumisega ja tema otsuse peab kinnitama Reformierakonna juhatus, kus on kindlasti ka Kaljuranna toetajaid. Postimehe andmetel toetab Reformierakonna juht, peaminister Taavi Rõivas Kallase kandidatuuri.

Kallase ametliku teadaande järel hakkavad eeldatavasti ka teised erakonnad oma kandidaatidega välja tulema. Isamaa ja Res Publica Liit võib jätkuvalt panustada mitmeid ministriameteid pidanud ja Eesti esindajaks NATO juures olnud Jüri Luigele. Vabaerakonna mõtetest on läbi käinud diplomaadi ja kirjaniku Jaak Jõerüüdi nimi.

Vahepeal välja pakutud riigikontrolör Alar Karise võimalik kandideerimine ei vasta Postimehe andmetel tõele ning Karis ei unista ka ise presidendiketist. Tema kandideerimise teeb raskeks seegi, et olles praeguses ametis poliitikuid ja riigimehi usinasti kritiseerinud, oleks tal raske leida poliitilist toetust.

Keskerakond peab ilmselt tulenevalt oma siseheitlusest mängima valijameeste kogule, sest lõhki rebenenud 27-liikmelises riigikogu fraktsioonis ei saa nad kokku vajalikku 21 häält, et oma kandidaat parlamendis üles seada.

Valmis otsima teistelt tuge

Kallas on valmis valimistele vastu minnes mängima suurte kaartidega. Tema jaoks ei ole probleem rääkida läbi Savisaarega ja otsida tema erakonna toetust.

Pärast seda, kui Kallas 2014. aasta märtsis äkiliselt loobus peaministriks pürgimast ja lahkus Eestist, kaugenes ta ka Reformierakonnast ja hakkas tuge otsima teistelt parteidelt. Selle aasta alguses seis muutus, veebruaris hakati talle Reformierakonnas kokku panema meeskonda, kes saadaks Kallast presidendivalimiste kampaanias.

Kallas on Reformierakonna auesimehena liikunud oma koduerakonna poliitikat arvestades sageli vastuvoolu. See võib olla ka teadlik mäng näitamaks Kallast kui Reformierakonnast sõltumatut presidendikandidaati, sest tema ametlikult kandidaadiks asumise järel tuleb kindlasti kriitikat selle osas, et peaminister ja president ei tohiks olla samast erakonnast.

Aasta alguses häiris Reformierakonna mitmeid juhtfiguure Kallase teade, et 2018. aastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võiksime teha ettepaneku kaotada ettevõtte tulumaks reinvesteeritud kasumilt kogu Euroopa Liidus. Samas ülesastumises heitis Kallas sisuliselt Taavi Rõivase valitsusele ette igasuguse selge visiooni ja programmi puudumist, millega eesistumisaastal kogu Euroopa tähelepanu köita.

Viimastel nädalatel on Kallas hoogsalt rääkinud kogu maksusüsteemi – Reformierakonna dogma – ümberkujundamisest.

Eesti valib omale uue presidendi augustis-septembris.

Tagasi üles