Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Võidu võtab Helme? Puhas bluff!

23
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Pm

Kui erakonnad löövad arvelaudadel kokku, kui palju valijamehi võiks nende oma presidendikandidaatidel olla, siis volikogude esimehed parteide peenhäälestusest välja ei tee: valijamehed ei lase end parteilisusest segada, vaid otsivad riigipeaks väärt inimest.

Valijamehed ei lase end häirida ka võimuerakondade hoiatuskarjeist, et valimiskogus võidab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme, ega ka rahvuskonservatiivide tõrvikutega võidumarssidest oma juhi võimaluste võimsuse kinnituseks.

Postimees koos kuue maakonnalehega sai telefonitoru otsa peaaegu kõik linna- ja vallavolikogude esimehed – 213st 190 – ja uuris, kelle nad praegu võimalike valijameestena presidendiks valiksid.

Üle 130 vastanu oli iseenda, valijate või volikogukaaslastega aru pidanud, kellest võiks sügisel Eesti uus, viies president saada. Suurel osal on soosikud Kadriorgu juba olemas. Kolm kandidaati tõusid praeguse seisuga teistest selgelt esile.

«Allar Jõks – aus, sümpaatsed seisukohad, õiglane.»

«Siim Kallas – pikk kogemus, ei aja mustvalget juttu.»

«Marina Kaljurand – võimalus olla rahva poolt armastatud.»

Võimalikud valijamehed üle Eesti olid lahked ausalt vastama. «Sooviks kuulda seisukohti. Näha debatte. Praegu on liiga palju kandidaate ja ilmselt tuleb veel juurdegi, mis tekitab ka omavalitsusjuhtide seas ausalt öeldes segadust,» rääkis üks kohalik võimuhoidja. «Presidendiks sooviks isiksust, kuid haldusreform on praegu olulisem. Aga kindlasti ei valiks ma presidendiks kedagi praeguse võimuliidu kandidaatidest.»

Ta ei ole niisuguse mõttega üksi, kuid kõige kindlamalt võib end tunda Reformierakond, kelle kahe kandidaadi poolt on nii oravaparteilased kui ka teiste parteide-parteitute esindajad. Peaministripartei on olnud osav: mitmel volikogu esimehel tuli tunnistada, et tema ei lähe presidenti valima, kuna juba koalitsioonilepet koostades sai kirja, et vajadusel läheb valijameeste kogusse uut riigipead valima just Reformierakonna esindaja. Olgu volikogu esimees siis Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) või Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL).

EKRE on püüdnud luua müüti, et kõik teised erakonnad kardavad valijameeste kogu, kuna seal on ainuke võiduvõimalus nende juhil Mart Helmel. Isegi kui lugeda kokku n-ö soo (hall ala, kelle eelistust on raske ennustada – toim) ja need, keda ei õnnestunud Postimehel paari päeva jooksul kätte saada, on Helme võiduvõimalus olematu. Seega on ühelt poolt olnud tegemist blufi ja alusetu hirmutamisega ning teiselt poolt EKRE enese märtrirolli mängimisega.

Kuid need vähesedki Helmet praegu ausõnaga toetavad inimesed on väga enesekindlad ja räägivad pea sõna-sõnalt maakondadeüleselt ühte juttu – vaja on muutusi; läheb temaga edasi kuidas läheb, aga halvemaks ei saa enam minna.

«Üks on kindel: kõrini on praegusest uina-muina sooneutraalsest riigipeast,» teatas üks veendunud Helme toetaja kindlalt. «Muutusi on vaja ja muutusi saab tuua Mart Helme. Juhtub, mis siis juhtub, igal juhul läheb elu paremaks.»

Sarnaselt EKREga alles pärast viimatisi kohalike omavalitsuste valimisi erakonnaks kogunenud Vabaerakond saab valijamehi üles lugeda ühe käe sõrmedel. See ei heiduta neid ja nad on kindlad, et volikogude juhtide arv ei väljenda nende mõjukust, sest mööda Eestit ringi sõites kõlab järjest valjemalt, kuidas inimesed on tüdinud partei diktaadist ja kõrgemate suuniste andmisest.

Postimehe usalduslikes vestlustes tulevaste valijameestega napilt peale jäänud parteitu Allar Jõksi on välja käinud IRL, vähemalt mõttemängus on tema ka Vabaerakonna üks valik.

«Ma pole veel küll otsust langetanud, kuid eelistaksin parteitut kandidaati. Miks küll pidi Jõks ennast nii selgelt ühe erakonnaga siduma?» kõhkles üks valijamees.

Mitmes volikogus seisavad ees arutelud ja hääletused. «Meil on hästi kokkuhoidev volikogu ja hea tava on see, et kelle poolt volikogu hääletab, selle poolt volikogu esimees ka oma hääle annab. See on siduv. Vähemalt esimeses voorus,» lisas valijamees.

Ta tunnistas, et kuna neil parteilist survet pole, siis kaldub ta toetama kirjanikku-diplomaati Jaak Jõerüüti.

«Väga häid valikuid polegi ja see sundparteistamine ei kõlba kuhugi. Jõerüüt oleks ka hea,» teatas Jõksi toetaja.

«On mitmeid häid valikuid, aga [Eiki] Nestor kindlasti mitte,» ütles üks Kallase toetaja. Mitmed sotsiaaldemokraadid kiitsid küll praegust riigikogu esimeest kui toredat inimest, kuid presidendi rolli talle sobivaks ei pidanud.

Kallas on samuti popp. «Kui valitakse tema, siis olen veendunud, et tuleb värske suund. Praegused Toompea-poiste liivakastimängud on ammu ära tüüdanud,» viitas üks kohalikest juhtidest Kallase kriitikameelele Reformierakonna võimuladviku suunas.

Marina Kaljurand käib läbi kombinatsioonides Kallas-Kaljurand, Kaljurand-Jõks, Kaljurand-Kallas, kuid mitmed leiavad, et ehk on tema jaoks veel liiga vara välisministeeriumist Kadriorgu minna. «Ta on hea välisminister, aga president võiks veidi rohkem pakkuda,» öeldakse.

Vähemalt paarist vallast kõlas: «Esimene kriteerium võiks olla naisterahva poole kaldumine.»

Otsustusruumi jagub küllaga. Nagu ütles üks Edgar Savisaare valijameestest: «Kogenud poliitik Savisaar leiab, et tõelised kandidaadid tulevad välja juuli lõpus, augusti alguses. Siis kui soojendusbänd on lõpetanud.»

Savisaare kui presidendipretendendi puhul öeldi välja mõte: «Kuigi tema aeg on läbi, sooviks näha Savisaart. Kogu aeg on lubatud ja nüüd tahaks näha, mida ta siis teeb, kui võimule tuleb.»

Loomulikult saavad nii volikogude esimehed kui ka Postimehe Grupi ajakirjanikud aru, et praegused valikud ei tähenda valijameestekogus midagi. Esiteks ei pruugita valijameesteks valida volikogude juhte, vaid hoopis teisi volikogude liikmeid.

Üks volikogu esimees, kellel on ka meeliskandidaat, tunnistas ausalt, et ta ei kibele valijameheks. Väikevalla volikogu esimees meenutas, kuidas ta pärast viimast korda 2006. aastal valijameestekogus käis ning seisis kaotaja, Arnold Rüütli poolel, ning kui valus oli tal Estonia teatrimajast lahkudes võitja, Toomas Hendrik Ilvese toetajate orkestri vahelt läbi minna.

Mitmes vallas on juba koalitsioonilepinguga kokku lepitud, et sinna ei lähe volikogu esimees, vaid mõne teise koalitsioonierakonna või -valimisliidu esindaja.

Teiseks selguvad tõelised kandidaadid alles vahetult enne riigikogu vooru. Kui seal keegi piisavalt toetust ei saa, alles siis tekib võimalus valijameestel. Estonias võivad valijameeste ette tulla ka üllatuskandidaadid. «Võimalik, et langetan otsuse alles valimispäeval Estonias,» ütles üks võimalik valijamees.

Kolmandikul küsimusele vastanuist pole seni ühtegi eelistust ning iga kaheksas kaalub mitme nimetatud kandidaadi vahel.

Lisaks kuulub valimiskogusse rohkem valdade ja linnade esindajaid, kui on kohalikke omavalitsusi. Valdu ja linnu on 213, valijamehi kokku 234 – Tallinnast 10, Tartust neli ning mitmest teisest linnast ja suuremast vallast kaks valijameest. Neile lisandub veel 101 riigikogu liiget, kes lähtuvad eelkõige parteidistsipliinist.

Suured omavalitsused muudavad veidi pilti – Keskerakonna kandidaat, kes lõpuks esitatakse, võib kümmekond häält lisaks saada, aga seda vaid juhul, kui erakond suudab ühe erinevate leeride jaoks sobiva kandidaadi kokku leppida. Küsitlus näitas, et jäägitut toetust Savisaarele, nagu seda jagunuks veel viis aastat tagasi, ei ole Keskerakonna valijameestelt kaugeltki loota.

«Toetaksin Kallast või Jõksi, aga sõltub ka, kes Keskerakonnast üles seatakse,» nimetas üks keskerakondlasest volikogu esimees.

Ehk siis midagi pole kindel, kuid küsitlus andis aimu, mis on presidendivalimiste teemal õhus kohalikes omavalitsustes. Ja üks asi, mis sealt paistis, on enesekindlus: volikogude esimehed tunnevad oma väärtust ja otsustuse tähtsust ega ole ka erakonnakontorite tõugata-lükata.

«Seis on veel toores ja isegi oma erakonnas on mitu kandidaati,» tõdes üks valijamees.

Paljud nimetasid, et paari kandidaadiga on juba kohtutud ja suvest kujuneb huvitavate kohtumiste ralli. Paari kohtumise põhjal eelistust välja tooma ei kibeletud.

«Volikogu fraktsiooni seisukoht on Kaljurand, aga ma ise kaaluksin veel parteideüleseid Jõksi või Jõerüüti,» nimetas ühe linna volikogu esimees.

Tagasi üles