Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Poola linn elab kullapalavikus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Turist Aurelia kullakaevanduse käikudes luusimas. Ilmselt loodab ta, et väärt metalli leidub ka tänapäeval. | FOTO: AFP/Scanpix

Igal kevadel saabuvad nad üle kogu maailma Kaczawa jõe juurde Edela-Poolas, kohalikku kullapalaviku pealinna. Kõik nad ihalevad pälvida endale peaauhinda.

Nii noored kui ka vanad elevil entusiastid sumavad põlvini vees, kammivad Zlotoryia jõe sängi, ning otsivad sealt tillukesi sädelevaid helbeid, lootes samal ajal, et nende meelekindlus tasub end ära.

«Kus iganes ma ka jõe sees ei oleks, leian ma vähemalt tosinkond väikest kullatükikest ja mitu tosinat helbeid,» ütleb Poola kullakaevurite assotsiatsiooni liige Jaroslaw Dudkiewicz. «Kõige innukamad otsijad võivad päevas koguda kolm kuni neli grammi,» räägib ta.

Zlotoryja kullapalavik sai alguse 12. sajandil, mil legendi järgi suutsid aardeotsijad tuua aastas maapinnale rohkem kui 50 kilogrammi väärismetalli.

Linn otsustas peamise tegevusala oma nime kaudu jäädvustada. Esmalt Aurum ehk ladina keeles «kuld», siis Goldberg – saksa keeles «Kullamägi» ning lõpuks Zlotoryja ehk poola keeli «kullakaevamine».

Tadeusz Osilewicz liitus kullapalavikuga pea 25 aastat tagasi ja on sellest ajast saati kulutanud tuhnimisele tuhandeid tunde. Saagiks kokku vaid ligi 30 grammi kulda.

Praeguste hindade juures on selle väärtuseks 1150 eurot. Tema töö viljad mahuvad väikesesse karpi.

«Ma ei ole rikas, aga mul on hea meel olla peremeheks kullale, mille olen ise leidnud,» lausub ta. «Tahtsin kulla anda oma tütrele, et ta saaks teha sellest oma pulmade jaoks abielusõrmused, aga ta ei tahtnud. Nii et ma lihtsalt kogun seda,» räägib poolakas.

Zlotoryja maine tõi ta juba keskajal kullalinnana maailmakaardile.

«13. sajandist pärinev paavstlik kaart näitas ainult kahte Poola linna: Wroclawit ja Zlotoryjat,» lausub kohaliku kullamuuseumi direktor Zbigniew Gruszczynski. «Ilmselgelt ei toonud kaart välja kõiki siin asunud linnasid, vaid ainult neid, mis väärisid mainimist,» ütleb ta.

Kullaotsijad voolasid kohale üle kogu Poola ja Saksamaa. Mõned neist kaevasid piirkonna mägedesse isegi tunnelid. Üks niimoodi tekkinud kaevandustest – Aurelia – on nüüd turistidele avatud.

Kogu kaevandustöö jättis aga oma jälje ning 14. sajandi keskpaigaks olid varud pea täielikult ammendunud. Zlotoryja elanikud võtsid selle asemel käsile hoopis käsitöö ja õlletootmise. Kuigi kaevandamist enam ei toimu, meelitavad vanad šahtid turiste ligi ja mõned ütlevad, et nende jalge all on endiselt peidus rohkelt kallihinnalist metalli.

«Arvutasime välja selle kullakoguse, mis võis siia keskajal jäätmetega koos sattuda,» ütleb arheoloog Witold Laszewski. «Meie hinnangute järgi on Zlotoryja tänavate all umbes viis kilogrammi kulda.»

Märgina sellest, et kullapalavik on endiselt nakkav, korraldab linn igal aastal mai viimasel nädalavahetusel maailma kullaotsimise maailmameistrivõistlused. Konkursil võivad osaleda kõik, ka lapsed. Iga osaline peab tuhnima ämbritäies veega segatud liivas ja leidma nii kiiresti kui võimalik sinna peidetud kullatükikesed.

Kehtiv rekord on 52 sekundit.

Tagasi üles