Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tuuli Roosma paljastas kasiinomängurist raamatupidaja

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar mõne aasta eest Kanal 2 saatesarja «Kinotehas» eelvooru ajal Tartus. Üheskoos tegutsevad nad ka OÜs Reede, mis oli üheks mängusõltuvuses raamatupidaja ohvriks. | FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Oma klientidelt omastatud 1,3 miljonit eurot kasiinodesse viinud mängusõltlasest raamatupidaja kriminaalse tegevuse paljastamiseni viis tuntud teletootja Tuuli Roosma tähelepanelikkus.

Neli aastat tagasi olid teleprodutsent Tuuli Roosma ja tema pere teel Venemaale, kus pidi sündima uus telesari «Meie aasta Siberis». Ajal, kui Roosma parasjagu rongis pahaaimamatult Siberi poole veeres, pani temaga viis aastat laitmatult koostööd teinud raamatupidaja oma tasku esimese summa, mis pidanuks jõudma Roosma OÜ Reede kontole.

Viis, kuidas raamatupidaja lasi maksuametil kanda selle raha oma isikliku ettevõtte kontole, oli imelihtne: naisel tuli selleks e-maksuametis tagasimakse saaja reale sisestada vaid tema enda firmaga seotud viitenumber ja maksuamet tegi seda automaatselt.

Tundub kummaline, miks ei kontrolli maksuamet maksude maksja ja hilisema maksutagastuse saaja samasust, kuid nii see paraku on. See oli geniaalne kuriteoplaan – kuna maksuamet raha liikumise adressaate ei kontrolli, jääb see firmaomanikele märkamatuks seni, kuni nad just ise maksude arvestamisega tegelema ei hakka ja e-maksuametis oma kontot ei kontrolli.

Uskus raamatupidaja selgitusi

Nii jäi see esimene «kriminaalne» ülekanne Roosmalgi kahe silma vahele. Ja samasugused ülekanded hakkasid lumepallina kasvama. Kuna raamatupidaja oli suutnud oma varasema tööga teenida Roosma usalduse, ei tekkinud produtsendil ka vähimatki kahtlust. Samas summad aina kasvasid, kuni 2015. aasta lõpus tärkas oma ettevõtte käekäiku kontrollima hakanud Roosmas esimene kahtluseuss.

Ta avastas, et tema ettevõte on maksuameti arvestuse kohaselt maksnud käibemaksu rohkem, kui pidanuks olema tasutud tema enda arvestuse järgi. Kui Roosma selle anomaalia kohta raamatupidajalt uuris, teatas viimane, et see on raamatupidamisprogrammi vahetusega tekkinud tehniline tõrge, mis kajastab osa arveid mitmekordselt. Viga olevat kõrvaldatud ning enammakstud käibemaks jäävat Roosma ettevõtte ettemaksukontole maksuametis. Roosmal polnud põhjust selle selgituse õigsuses kahelda.

Pool aastat hiljem, kontrollides firma 2015. aasta majandusaruannet, avastas ta end aga uuesti sama küsimuse eest. Dokumentides oli ikka kirjas Roosma arvutustest erinev summa. Asja maksuametist uurides sai naine vägagi ebameeldiva uudise. Viitenumber, millele maksuamet tegi tema osaühingu makstud maksudega seoses tagasimakseid, kuulus tegelikult raamatupidajaga seotud ettevõttele.

Esimest korda oma ettevõtjakarjääri jooksul petta saanud Roosma arvutas kahjud kokku ja esitas politseile kuriteoteate. 52-aastase raamatupidajaga seotud toimingud võeti maksuametis põhjalikuma kontrolli alla. Selgunud tõde osutus jahmatavaks: naine oli aastate jooksul sellisel viisil oma tasku pistnud paarikümne ettevõtte raha, hinnanguliselt umbes 1,3 miljonit eurot.

Raamatupidaja kuritegu oleks võinudki jääda avastamata, sest üldjuhul ettevõtjad maksuameti tehtavate tagasimaksete kohta eraldi võrdlust ei pea. Nii poleks seda pruukinud avastada isegi ettevõttele tehtav audiitorkontroll.

Ehkki teletootja Roosma on suur kahjukannataja, pole ta selles omamoodi pingereas siiski esiotsas. Esikohal on kahtlustuse kohaselt 580 000 eurost ilma jäänud ettevõte.

Sõltuvus tekitas depressiooni

Suurema osa omastatud 1,3 miljonist eurost oli raamatupidaja aastate jooksul lihtsalt kasiinodesse uputanud. Vahepeal võitis naine küll suuri summasid – väidetavalt 300 000 eurot –, kuid kokkuvõttes oli ta ikka sügavas miinuses. Ja asi kiskus aina kehvemaks.

Naise kinnipidamisega läks keskkriminaalpolitseil ootamatult kiireks, sest raha liikumised muutusid üha sagedasemaks, kahjud suurenesid, ja nii ei jäänudki uurijaile võimalust tema tegevust reaalajas pikemalt fikseerida.

Kasiinosõltuvusest oli muu töö kõrval ka sisustusfirmat pidaval naisel tekkinud süvenev depressioon. Selle kinnituseks on asjaolu, et tema kinnipidamisel leiti naise juurest eri ravimeid täis käekott.

Seetõttu olid uurijad hasartmängusõltuvuses vaevleva naise kohtlemisel ka tavapärasest karmimad. Pikemalt mõtlemata taotleti tema vahi alla võtmist, sest depressioonis inimene on ettearvamatu. Põhjenduseks tõi Põhja ringkonnaprokuratuur kohtule sellesama «tugeva hasartmängusõltuvuse», mistõttu võivat naine raha saamiseks jätkata uute kuritegude toimepanemist.

Samuti oli argumendiks see, et arvestades süüdimõistmise korral järgnevat karistust ning perekondlike sidemete puudumist Eestis, olevat võimalik, et naine põgeneb riigist ja hakkab end varjama välismaal. Raha selleks tal jätkunuks. Kohus nõustus nende põhjendustega.

Kasiinomänguri paljastanud Roosma käis neljapäeval keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas. Tema tegelik materiaalne kahju on esialgu arvatust siiski mõnevõrra väiksem.

Tagasi üles