Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kallas versus Reps, aga tulemuseta

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Allikas: Postimees

Kaks nädalat enne presidendivalimisi riigikogus võib parlamendiliikmete eelistuste põhjal arvata, et riigikogus presidenti ära ei valita, kuid otsemandaadi valimiskokku saavad Siim Kallas ja Mailis Reps.

29. augustil, presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus võidakse üles seada kuni neli kandidaati – lisaks Kallasele ja Repsile ka Allar Jõks ning Eiki Nestor. Kõik saavad esimeses voorus ilmselt enam-vähem samad hääled, mis antakse nende ülesseadmisel, ja tegelikke jõuvahekordi see tulemus ei näita.

Päris valimismöll läheb lahti ööl vastu 30. augustit, mille kohta üks saadik ütles naljatades, et see saab olema üks pikkade nugade öö. Riigikogulastel tuleb kokku leppida, kes üldse teises voorus üles seatakse, kes kellele oma hääled annetab või müüb, kes diilitegemise mängus keeldub kaasa löömast.

Postimees sai suvistelt tegemistelt telefonitsi kätte 91 riigikogu liiget 101st ja küsis neilt, kes on riigikogus presidenti valides nende esimene ja teine eelistus.

Küsitlus näitab, et kõige suurema toetuse võib saada Reformierakonna kandidaat Siim Kallas. Esimesi ja teisi eelistusi kokku pannes võib ta loota 50 häälele. Rohkem ei tule kusagilt, kui Reformierakonnal ei õnnestu lisaks kokkuleppele sotsiaaldemokraatidega leida üksmeelt ka Keskerakonnaga.

Ainuke võimalus Kallasel riigikogus presidendiks saada on Keskerakonna häältega. Keskerakonnal aga ei oleks ühtegi teist põhjust oma hääli Repsi asemel Kallasele anda kui kindel kokkulepe, et Reformierakond Keskerakonna valitsusse võtaks. Praegu seda kokkulepet ei paista.

Ainukesed, kes kõigest hingest püüavad Reformierakonnaga kokkulepet teha, on sotsiaaldemokraadid. Veel aasta tagasi mängisid sotsid mõttega seada omalt poolt kandidaadina üles Jõks, aga korraga muudeti meelt ning hakati rääkima riigikogu esimehest Nestorist kui presidendikandidaadist. Ainuke, kellele sotsidel on võimalik Nestor kandidaadina n-ö maha müüa, ongi Reformierakond.

Nestoril šanssi pole

Nagu avaliku arvamuse küsitlused presidendikandidaatide populaarsuse kohta, näitas ka Postimehe küsitlus riigikogulaste seas, et Nestoril ei ole vähimatki šanssi riigikogus ega ka valimiskogus presidendiks saada. Sotsid tahaksid Nestoriga vähemalt riigikogus välja tulla ning selleks on neil vaja osa koalitsioonipartneri Reformierakonna saadikute allkirju ülesseadmispaberile. Vastu saavad nad anda oma hääled Kallase toetuseks.

Liberaalist Kallas paistab sotside jaoks kehvade valikute seas isegi vastuvõetav kandidaat olevat. Sotsid oleksid valmis ka teiste erakondadega kokkuleppeid sõlmima, aga teistel peale Reformi- ja Keskerakonna ei ole üleliigseid hääli ega ka tahet riigikogu esimeest toetada.

Üks reformierakondlasest niiditõmbaja nimetas, et Nestori ülesseadmist võidakse toetada esimeses voorus, kui sotsid oma hääled järgmistes voorudes Kallasele tagavad. Tõsi, Kallase heaks on tema esimeses voorus üles seadmiseks andnud oma toetusallkirja 30 reformierakondlasest juba 29. «Ei ole probleemi Kallase esitamiseks esimeses voorus uus paber uute allkirjadega kirjutada ning osa meie allkirju Nestori paberile anda,» oli üks Reformierakonna juhtpoliitik enesekindel.

Küsitlus näitas, et Kallase toetajaid võib olla kõigis parlamendi erakondades, välja arvatud EKRE. Eks Reformierakonna kalkulaatorid ja niiditõmbajad loevad hoolega hääli kokku ja vähemalt püüavad veenda kõiki, et on võimalik Kallas riigikogus presidendiks valida ehk 68 häält kokku saada. Selleks piisaks Reformierakonna enda, sotside ja Keskerakonna häältest.

Iseasi, kas reformierakondlaste endi seas on üldse tahet Kallas Kadriorgu aidata. Ei ole ilmselt juhuslik, et reformierakondlaste vastustest kõlas teise eelistusena Nestori nimi, kes oleks Reformierakonna praeguse juhtkonna jaoks mugavam president kui Kallas.

Kallas ja Reps valimiskokku

Postimehe küsitluse põhjal võib olla üsna kindel, et kolmandas voorus on vastamisi Kallas ja Reps. Viimase kohta ütlevad isegi keskerakondlased, kes volikogus Repsi poolt ilmselt ei hääletanud, et Repsi šansid kasvavad pidevalt ja ei ole põhjust tema selja tagant lahkuda ei riigikogus ega ka valimiskogus.

Riigikogu kolmanda vooru kandidaadid lähevad automaatselt edasi valimiskokku. Reformierakond ehk otseselt erakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas olevat aga lubanud valimiskogus esitada Reformierakonna kandidaadiks Marina Kaljuranna. Vähemalt väitis Kaljurand, et Rõivas talle seda lubas. Ja Kallas on lubanud minna lõpuni – ka valimiskogus nii kaugele, kui toetust jagub.

«Kõik meie erakonnasisesed trikitamised Marina huvides tulevad kiiresti välja,» uskus üks, mitte küll otsustajate sekka kuuluv reformierakondlane oma erakonna puhtasse mängu.

Aasta otsa, kuni siiani avaliku arvamuse küsitlustes konkurentsitult populaarseimal Kaljurannal riigikogulastelt vajalikku poolehoidu loota ei ole. Valimiskogus on 335 valijamehe seas pea kolmandik riigikogulasi.

Ehk siis peaministripartei, kelle käes on küll ühed paremad kaardid, on end senise kolme kandidaadiga ja politikaanliku trikitamisega keerulisse seisu mänginud. Ükskõik kuidas kaarte üha uuesti jagada, riigimehelikku tulemust ei paista kusagilt.

Õiget kandidaati polegi

Postimehe küsitlusest tuli välja ka see, et paljudel, sealhulgas neil, kes lubasid oma erakonna kandidaati toetada, ei ole praeguste presidendikandidaatide seas ühtegi tõelist eelistust. Kui esimeses voorus antakse hääl oma erakonna esitatud-toetatud kandidaadile, siis teises ja veel enam kolmandas voorus, kus mängu võib tulla ka teine eelistus, ei ole kolmandikul selge, keda ja kas üldse toetada.

Seitsmest EKRE saadikust mõni nimetas nelja seast Jõksi või Repsi, aga pigem käitub EKRE fraktsioon riigikogus, nagu korduvalt on teinud selle erakonna eelkäija Rahvaliit. Ehk siis riigikogus ei toeta nad kedagi ja isegi ei hääleta. EKRE ootab valimiskogu, et tõmmata tähelepanu erakonna esimehele Mart Helmele.

Vabaerakond on küll otsustanud koos Isamaa ja Res Publica Liiduga Jõksi toetada, kuid mõne saadiku kõhklused kasvasid taas pärast läinudreedest Jõksi labast reageeringut arvamusfestivali presidendikandidaatide debatis. Teise eelistusena nimetasid vabaerakondlased nii Kallast kui Repsi, aga on ka neid, kes võivad teises ja kolmandas voorus hääletamata jätta, et presidendivalimised valimiskokku läheksid.

Küsitlusest paistab, et nii EKRE kui ka kahe suurema fraktsiooni, Reformierakonna ja Keskerakonna puhul jääb parteidistsipliin kehtima. Millised iganes siis käsulauad on. Kindlasti pingutavad ka sotsid, et distsipliini säilitada, eriti kui Reformierakonna abil õnnestub Nestor üheski voorus kandidaadiks esitada.

Eriti Reformierakond püüab jätta muljet, et riigikogus on võimalik president ära valida, ning peamise võimuparteina on neil kõiksugu meelehead ehk ametikohti häälte eest vastu pakkuda. Kaks nädalat enne valimisi ei paista riigikogulaste vastuste põhjal, et see stsenaarium võiks teostuda.

Tagasi üles