Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Inimkaubitsejad hülgavad Balti riigid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Venemaa piiritulp Eesti-Vene piiril Võmmorski küla juures. Eesti alustas mullu oma piiriala väljaehitamist. | FOTO: Eero Vabamägi

Viimastel aastatel üsna tavapäraseks saanud kaadreid üle piirisihi hiilivatest vietnamlastest jääb nüüd aina harvemaks, ka Lätis ja Leedus on ebaseaduslike piiriületajate hulk hakanud kahanema.

Alles neljapäeva öösel vastu reedet tuli üle Vene-Läti piiri seitse vietnamlast, aga üks grupi liige eksis siiski hoopis Eestisse ja nabiti siin kinni.

Värskemad juhtumid pärinevad veel 24. septembrist, kui Võrumaal Misso vallas võis näha kaht kahtlustäratavat meest, kes küsisid öömaja ja liikusid siis edasi Riia poole. Kohalik rahvas nähtavasti juba teab, mida sel puhul teha. Piirivalvurid pidasid süürlase ja egiptlase kinni ning tegid kindlaks piiriületuskoha. Mehed viidi Harku kinnipidamiskeskusesse.

Viimane tõeline inimkaubandusjuhtum toimus tegelikult 12. aprillil, kui piirivalvurid said Põlvamaa piiriäärsel alal kätte 11 Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikku ja üksiti ka üheksa inimkaubitsejat. 13. juunil üritas üks vietnamlane pääseda riiki läbi Luhamaa piiripunkti Eesti kodaniku autos ja kõrvalistujana, aga tema saadeti tagasi Venemaale. See ei lähe inimkaubanduse paragrahvi alla.

«Ka kuritegeliku skeemi kõige madalama järgu töömehed on saanud reaalselt viis aastat vangistust, millest nad on Eestis kandnud ära ligi aasta.»

Suur vahelejäämise risk on sundinud inimkaubitsejaid otsima turvalisemaid teid kui teekond üle Eesti kagupiiri, sest liiga paljud neist on siin kinni nabitud ja pokri pistetud. Näiteks mõistis Tartu maakohus 1. septembril süüdi kaks inimkaubitsejast Vene kodanikku: Andrei Sokolovi ja Mihhail Smirnovi. Mõlemad said kümne kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse, sellele lisaks neli aastat ja kaks kuud tingimisi.

Nad said ka viieaastase Eestisse sissesõidu keelu. Mullu detsembris olid mehed toimetanud üle piiri kaheksa vietnamlast. Nende ülesanne oli seltskond üle piiri tuua, kohapealsed kurjategijad võtsid vietnamlased piiri lähistel vastu ja viisid edasi.

Mitmekordne kahanemine

Üldiselt ei saa aga tänavust aastat mullusega võrrelda hoolimata sellest, et uus piir on alles valdavalt raadatud ja päris väljaehitamine algab tuleval aastal. Niisiis avastas piirivalve 2014. aastal maismaapiiril 64 ebaseaduslikku piiriületust, neist 28 juhul oli põhjuseks sisse- või läbiränne ehk lihtsamalt öeldes soov end Euroopa Liidus sisse seada. Kokku käib jutt 62 inimesest.

Mullu oli 63 piiriületust, neist 23 sooviga Eestisse sisse või siit läbi rännata – inimesi kokku 60. Ja tänavu kaheksa kuuga avastati maismaapiiril vaid 30 ebaseaduslikku piiriületust, neist sisse- või läbirände juhtumeid vaid kolm ja rändajaid endid 20. Piiriületuste arv on niisiis kahanenud mitu korda, ehkki aasta pole veel kaugeltki läbi. Valdav osa sissetulnutest on tänavu olnud vietnamlased, mullu ja tunamullu oli pilt palju kirjum.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme andmetel kinnitavad Läti ja Leedu kolleegid, et surve nende piiridele on märksa suurem. Postimees võttis ühendust ajakirjanikega Lätis ja Leedus, kes kinnitasid siiski, et illegaalide hulk väheneb sealgi.

Läti maismaapiir Venemaaga on palju pikem kui Eestis, sestap käib ka jutt paratamatult palju suuremast arvust inimestest. Mullu tabas Läti piirivalve 476 illegaalset piiriületajat, neist 309 vietnamlased, lisaks püüti kinni 87 inimkaubitsejat. Tänavu on illegaale olnud 300 ringis, neist 185 vietnamlased.

Leedu idanaaber on Valgevene. Ehkki värskeid andmeid ei ole, tuli üle Valgevene piiri 2014. aastal 389 illegaalset piiriületajat ning mullu vaid 264.

Karmid karistused

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Rain Vosmani sõnul tuleb eristada omal käel liikuvaid õnneotsijaid ja inimkaubitsejate poolt Eestisse toodavaid inimesi.

«Oleme pidanud 2014. aasta lõpust Lõuna-Eestis kinni kuus inimkaubitsejate grupeeringut,» lausus Vosman. «Hiljem on selgunud, et need grupid on tegutsenud vähemalt 15 korral ja ohvrite hulk võib olla kokku 200 inimese ringis.»

Kagupiiri väljaehitamine algab õigupoolest alles tuleva aasta algul, praeguseks on raadatud (puudest ja võsast puhastatud) üle 90 protsendi piirist. Samas muudab seegi piiri ületamise tunduvalt keerulisemaks, sest lagedal piiriribal jäävad ebaseaduslikud tulijad teisaldatavate kaamerate ette.

Vosmani sõnul on inimkaubanduse eest ette nähtud karm karistus – kuni 15 aastat vangistust – koos suure vahelejäämisriskiga peamine põhjus, miks sellega tegelejad Eestist eemale hoiavad. «Ka kuritegeliku skeemi kõige madalama järgu töömehed on saanud reaalselt viis aastat vangistust, millest nad on Eestis kandnud ära ligi aasta,» lausus Vosman.

«Kui nad riigist välja saadetakse, on veel katseajad ja sissesõidukeelud. Karistus on tegelikult muljetavaldav ja selle sõnum on jõudnud inimkaubitsejateni.»

Samas võib tema kinnitusel arvata, et inimkaubitsejad otsivad inimeste Euroopa Liitu toomiseks nüüd teisi võimalusi. «Eks nad vaatavad, kus on kergem toimetada,» lausus Vosman. Vietnamlaste peamine sihtkoht on tema sõnul seni olnud Poola või Saksamaa.

Inimkaubitsejad moodustavad paljude lüliga keti, mis algab juba Vietnamist. Keti lülid asuvad pika teekonna eri osades ja ulatavad «kaupa» järgmisele kuritegelikule seltskonnale.

Piiri ehitus algab järgmisel aastal

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme sõnul on enamikul piirialal praeguseks puud maha võetud, aga vaidlused üksikute maaomanikega võivad minna pikale.

Mõned maaomanikud pole riigi pakutud kompensatsiooniga nõustunud ja Neider-Veerme ei välistanud, et kõne alla võib tulla ka sundvõõrandamine. See võib võtta päris kaua. Osa maast on veel raadamata ka viletsate ilmaolude tõttu – Riigimetsa Majandamise Keskuse töövõtjatel on keeruline teatud kohtadele ligi pääseda.

Selle aasta lõpul ja järgmise algul kuulutatakse välja hanked moodsa ja rohkelt elektroonikat peitva piiriala väljaehitamiseks, ehitus algab uuel aastal. «Aasta eest alustati projekteerimist ja projekt valmib jupikaupa,» lausus Neider-Veerme. «Pool projektist on valmis.»

Tagasi üles