Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Keskerakonna juubeliaastast sai rutakas partei ülevõtt

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kadri Simson | FOTO: Sander Ilvest
Edgar Savisaar. | FOTO: Jaanus Lensment/Postimees

Keskerakonna Edgar Savisaare kukutajate leer, kes on viimased pool aastat oodanud võimalust kutsuda kokku erakorraline kongress, teatas suvel, et «üks asi korraga». Sooviti oodata ära presidendivalimised valimiskogus, aga et partei ülevõtmine nii tormakaks läheb, ei kujutanud keegi ette.

Kadri Simsonil, Mailis Repsil ja Jüri Ratasel ei olnud 24. septembri pärastlõunaks enam palju võimalusi jäänud – erakonna juht Edgar Savisaar lõi Estonia kontserdimajas oma võitlejatega vahuveiniklaase kokku, sest Reps oli õnnestunud valimisvõitlusest kõrvaldada. Vastaspool tegi seepeale oma käigu: ööpäevaga kutsuti kokku erakorraline juhatus, mis viis peasekretäri ja parteilehe peatoimetaja vallandamiseni ning parteikontori lukkude vahetamiseni. Tüli ei ägenenud mitte päevade, vaid tundidega ja olukord muutus kriitilisemaks kui kunagi varem.

Kõik sai alguse aasta tagasi, mil Keskerakond valmistus üheks oma ajaloo olulisemaks kongressiks. Tallinna ja ka erakonna juhtimisest pikka aega eemal olnud Edgar Savisaar pidi kindlustama oma võimu. Kadri Simsoni kandideerimine Savisaare vastu oli märk, et miski on Savisaare jaoks lõplikult möödanik. Kompromissitu truudus ja kaasanoogutamine on jäänud minevikku.

Kõige kontrollitumaks kongressiks (kumbki leer püüdis kindlaks timmida iga delegaadi häält) nimetatud üritus algas Rahvarinde aegade meenutusega. Kriminaalkorras kahtlustuse saanud Savisaar, looritatud paatosliku sinimustvalgega, tõusis avalikult esimest korda ratastoolist püsti, ja kui ta käsipuule toetudes kõnepuki poole kõndis, seisid temast mõne meetri kaugusel, Simsoni sall kaelas, kõik need, kes praegu on tema silmis reeturid.

Korralisest kongressist erakorraliseni, vahepeal üle võetud juhatus ja parteikontori vahetatud lukud on vaid mõned sündmused, mis iseloomustavad Keskerakonna kirevat aastat.

Simson kaotas Savisaarele 55 häälega (Savisaar sai 514, Kadri Simson 468 häält). «Ka ühe häälega võit on võit,» teatas Savisaar. Oma poliitikukarjääri jooksul hea lahingu, kuid mitte sõja võitjana tuntud Savisaar pidi aga aru saama, et see on tema lõpu algus. Simson ja tema lähimad kaasvõitlejad isegi ei kaalunud erakonnast lahkumist, Reformierakonda või sotsiaaldemokraatide sekka ülejooksmist. Kongressi tasavägine tulemus ärgitas neid  lõppeesmärgile – kuulutada Savisaar auesimeheks ja haarata erakond enda kätte – aina lähemale pürgima.

Jaanuari lõpus, erakonna 25 aasta juubelipeol ütles Savisaar, et sama keerukas, kui on üles ehitada üht riiki, on üles ehitada erakonda. «Kui te küsite, kas Keskerakond on selle veerandsaja aastaga valmis saanud, siis vastus on «nii ja naa»,» rääkis Savisaar.

25 aastaga oli Keskerakond saanud valmis selleks, et korraldada paleepööre. Märtsis hakati valima piirkondade uusi juhte ning Savisaarel tuli alla neelata mitu mõru pilli. Simsoni leer võidutses, saades mitmesse paika uue mõtlemisega kohalikke juhte. Teravaim võitlus toimus Tartus, kus tükk aega oli piirkonda juhtinud Savisaare kauaaegne sõber Aadu Must.

Savisaar soovis aga Tartut juhtimas näha oma uut soosikut Oudekki Loonet. «Praegu on käes aeg hävitada erakonnas reeturid!», «Ees seisab suur operatsioon ja Edgar on hoos, ta ei lähe sentimeetritki tagasi!», «Erakond on lõhki!», kostis mõlemalt poolelt. Läks teistpidi: Must jätkas ja vimm erakonnas süvenes.

Keskerakonna leerid

Savisaar kaotas fraktsiooni

Uus, veelgi kaalukam võitlus tuli märtsis riigikogu fraktsiooni esimehe koha pärast. Fraktsioon oli lõhki, väike ülekaal kaldus siiski Simsoni poole, kes valimised seisuga 14:12 ka võitis. Savisaarele edastati vastukäivat infot ja ta ei suutnud kontrollida riigikogu fraktsioonis toimuvat. Valus kaotus tuli vastu võtta ja tunnistada, et fraktsioon – selle tegevusest ei olnud ta juba aastaid sugugi huvitatud olnud – on tal lõplikult käest läinud.

Simsoni leeril oli hea hoog sees. Enesekindlus kasvas, võimalused olid avaramad kui kunagi varem. Ette võeti järgmine verstapost: presidendivalimised. Oodati, pigem isegi loodeti, et Savisaar kandideerib samuti, et oma jätkuvat üleolekut temast veelgi demonstreerida. Suve hakul võitis Reps Savisaart häältega 90:78. Savisaarel tuli tõdeda, et ka ühe häälega kaotus on kaotus. Volikogu kinnitas, et Simsoni – õigemini juba Repsi – leeri arvutused ja erakonnatunnetus peavad paika.

Politoloog Tõnis Saarts arutas toona: «Kui ikkagi erakonna volikogu näitab oma esimehele ja erakonna loojale punast tuld, kui viimane kandideerib presidendiks, siis see on tõsine märk. See peaks nii Savisaare kui tema toetajad tõsiselt mõtlema panema, mis saab edasi nii neist kui parteist. Praeguse erakonnasisese võimuvõitluse lõppu me keegi täpselt ei tea – kas see lõppeb erakonna lõhenemisega või sellega, et mingi hetk peab Savisaar lihtsalt taanduma.»

Septembris oli olukord järgmine: Keskerakond oli jagunenud Savisaare vastasteks ja pooldajateks ning viimaste hulk tundus iga päevaga kahanevat. Reps ütles suvel tema kampaaniat jälginud Kanal 2 saates «Radar», et kui ülejäänud parteist erinevat välispoliitilist joont ajav erakonna aseesimees, eurosaadik Yana Toom ei ole nõus tooni maha võtma ja ülejäänud erakonnaga ühes suunas edasi minema, siis tuleb teha vastavad korrektiivid.

Toom pooli ei vaheta

Ühel hetkel erakonna liidrina nähtud europarlamendi saadik Yana Toom on alati erakonnas iseseisvat üksust kehastanud. Kuna tal on Ida-Virumaal suur toetus, on ta saanud nautida parteis eristaatust, põhjustades oma populaarsusega Savisaares kadedustki. Toom hindab Savisaart, kuid on ka öelnud, et nad pole südamesõbrad, vaid kolleegid. Enamat pole Toom saada püüdnudki.

Viimaste nädalate dramaatiliste sündmuste peale on tekkinud kuulujutud, et Toom võib hakata poolt vahetama. See ei vasta tõele. Sel nädalal teatas Toom, et erinevalt Repsist on ta seda meelt, et Keskerakonnas ei ole üleliigseid inimesi, ning kui mõni juhuslikult on, siis pole see kindlasti saadik, kes on saanud erakonna toetajatelt kaaluka mandaadi.

«Repsi avaldus kinnitab taas, et Keskerakonna eesotsas peab olema liider, kes suudab tasakaalustada erakonna poliitikat ega allu kiusatusele üles puua ja maha lasta neid, kelle seisukohad küll ei riku erakonnasiseseid kokkuleppeid, kuid ei meeldi mõnele juhtivale positsioonile kippuvale tegelasele,» teatas Toom. «Praegu on selliseks liidriks Edgar Savisaar, kellel on kogu tema poliitilise karjääri vältel olnud selgroogu, et mitte painduda poliitilise peavoolu järgi ning julgelt öelda välja oma seisukohad. Teatud mõttes oleme Mailisega mõlemad Savisaare õpilased, kuid mul on tunne, et me käisime erinevates tundides. Ähvardamist, lukkude vahetamist ega näidispoomisi pole Edgar mulle õpetanud.»

Novembrikuusse planeeritud Keskerakonna erakorraline kongress saab olema vähemalt sama emotsionaalne ja laetud kui aasta eest. Erakonna aseesimees Jaanus Karilaid on avaldanud lootust, et uueks juhiks valitakse 2011. aastal Savisaarele esimehevalikus väärilist konkurentsi pakkunud Jüri Ratas. Viimasel ajal taas suuremat aktiivsust näidanud Savisaarele on mitu korda saadetud signaale, et ta võiks jõuda Ratasega mingile kokkuleppele – Ratas juhiks, Savisaar auesimeheks –, kuid Savisaar pole kunagi loobuja olnud.

Paljud nii Keskerakonnas kui ka väljaspool seda on pannud imeks, miks ei võiks erakonna juhiks kandideerida presidendivalimistel südi võitlusega Keskerakonna nägu teistelegi erakondadelegi vastuvõtlikumaks kujundanud Reps. Reps on sõitnud suve jooksul läbi kogu Eesti, ta on Ratasest vastuvõetavam ka Keskerakonna truudele venekeelsetele liikmetele-valijatele. Repsi nii särav ja jõuline tõus sel suvel tegi heameelt ka teistele erakondadele. Näiteks märkis üks IRLi juhtpoliitik, et nende valijate seast on kuulda, et ka Keskerakond ei ole enam välistatud. See avab tulevikus hoopis teistsuguse poliitmängude ja kokkulepete loogika.

Suur heitlus seisab ees

Keskerakonna volikogu koguneb tuleva nädala laupäeval, 15. oktoobril. Volikogu koosseis on sama, mis presidendikandidaadi hääletamisel, ehk Savisaare-meelse volikogu juhi Kalev Kallo asemele valitakse suure tõenäosusega teiselt poolt Kersti Sarapuu. Volikogu uus juhtkond otsustab ka, milliseks kujuneb 5. novembri kongressi esimehe hääletamise süsteem. Juba sõidavad mõned keskerakondlased mööda Eestit taas ringi ja koguvad enesele sobivaid delegaate, et esimehevalikut mõjutada.

Savisaare toetajad lootsid läbi suruda suure rahvakongressi ideed: tulgu erakonna 15 000 liikmest kohale kõik, kes soovivad. Simsoni leer ei taha sellest midagi kuulda, sest kui kongress toimuks Tallinnas ja näiteks Tondiraba jäähallis, mis mahutab 5000–6000 inimest, siis võib arvata, et suurem osa tuleb kohale Lasnamäelt ja Savisaart murda oleks võimatu. Pigem läheb volikogus läbi versioon, et iga 15 liikme kohta on üks delegaat ja esindatud saavad kõik 27 piirkonda.

Riigikogu liige Heimar Lenk on toimuvast selgelt nördinud. «Valimisi ei soovita võita ausalt, vaid trikitamisega,» ütles ta, leides, et hoopis Simsoni leer kasutab ebaausaid võtteid. «Teeb ääretult haiget, et nii Simson, Reps kui ka Ratas on läinud oma õpetaja kallale, oma õpetajat tapma. See mäng on väga madal.»

Ratast uueks Keskerakonna juhiks tüüriv partei aseesimees Jaanus Karilaid tunnistas, et viimase aasta jooksul pole kõik läinud nii, nagu ta oli lootnud. «Kui mind aasta eest aseesimeheks valiti, lubasin pöörata suuremat tähelepanu meie lihtliikmetele, piirkondadele. See võlg tuleb tasuda,» tõdes Karilaid. «Enne tuleb aga juhtimine korda saada ja seetõttu oleme pidanud käituma selgelt ja jõuliselt. Ilma juhtimist muutmata pole meil mõtet Stenbocki maja poole vaadata.»

------

-Savisaare rasked päevad

  • Keskerakonna juhatus vabastab garantiikirjaskandaali tõttu ametist Savisaarele ustava peasekretäri Oudekki Loone, samuti teeb juhatus ettepaneku korraldada 5. novembril erakorraline kongress, kus esimeheks kandideeriks Jüri Ratas.
  • Savisaare kauaaegne veendunud pooldaja, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütleb ETV saates «Ringvaade» avalikult välja, et Savisaarel on kapo ja prokuratuuri suhtes paranoia. «Ma saan aru, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on erakonna esimehele haiget teinud, aga see on süvendanud erakonna esimehes paranoiat, et kõik on kaitsepolitsei agendid, ja see paranoia on liiga kaugele läinud. Keskerakond kaitseb Keskerakonna esimeest poliitilise protsessi eest, aga me ei saa selle paranoiaga liiale minna, väites, et iga teine või kolmas on kaitsepolitsei agent,» rääkis Karilaid.
  • Tallinna abilinnapead ja linnaosavanemad teevad ühisavalduse, milles distantseerivad ennast Keskerakonna sisevõitlusest. Avaldusega antakse Savisaarele üsna üheselt mõista, et tal pole ka Tallinnas enam toetust. Avaldusele on alla kirjutanud ka senised raudsed Savisaare pooldajad, nagu näiteks abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.
  • Kaitsepolitsei esitab Savisaarele veel ühe kahtlustuse Tallinna eelarveraha kasutamises enda huvides.
  • Keskerakonna juhatus vallandab usalduse kaotuse tõttu partei ajalehe Kesknädal peatoimetaja Urmi Reinde. Otsuse poolt on üheksa ja vastu kuus juhatuse liiget. Ühtlasi vahetatakse erakonna kontori ukselukud. Peasekretäri kohusetäitja Jaak Aab põhjendab seda niimoodi, et eelmine kord vahetati lukke kümme aastat tagasi ning praegu pole ülevaadet, kellele on kümnendi jooksul võtmete koopiaid usaldatud.

-----

Venemaa tuleb appi

Vene föderatsiooni presidendi Vladimir Putini võimupartei Ühtne Venemaa duumasaadik Vitali Milonov ütles üleeile ERR uudistesaatele «Aktuaalne kaamera», et Edgar Savisaar ja tema kaaslased on langenud pretsedenditu tagakiusamise ohvriks. Teatavasti on  Keskerakonnal Ühtse Venemaaga viimased 12 aastat kehtinud koostööleping.

«Meie Vene õiguskaitseliikumine jälgib muidugi väga tähelepanelikult, kuidas Eestis rikutakse inimõigusi,» ütles Milonov. «Pretsedenditu tagakiusamine, mille ohvriks on langenud Eesti patrioot Edgar Savisaar ja tema kaaslased, on muidugi selge näide neoliberaalsest fašismist, mis dikteerib oma reegleid Euroopas ja hävitab neid poliitikuid, kes seisavad Eesti rahva huvide eest ja tegutsevad naabritega sõpruse ja rahuliku kooseksisteerimise huvides.»

Ühtne Venemaa on partei, kelle väärtused sarnanevad nende endi hinnangul just Keskerakonna omadega ja kes ootab selle partei võimuletulekut Eestis. Keskerakond on leppe tõttu pidevalt teiste erakondade kriitika all. Selle aasta veebruaris toimunud Keskerakonna volikogul soovis osa saadikuid Ühtse Venemaaga koostöö jätkamise hääletusele panna, kuid Keskerakonna volikogu aseesimees Siret Kotka ei teinud välja erakonnakaaslaste soovist päevakorda muuta ja lisada sinna hääletus Ühtse Venemaa koostööprotokolli üle.

Tagasi üles