Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jää tuleku eel heitlesid sõudeoktetid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ja Tallinna noortest sõudjatest moodustatud paatkond tõmbas aerudega nii, kuis jaksas, pärnakatele siiski vastu saada ei õnnestunud. Teine koht jäi napi ühe sekundi kaugusele. | FOTO: Kristjan Teedema

Pikkade traditsioonidega sügisene kaheksapaatide regatt Emajõel jõudis sel aastal 60. võistluseni. Sügiseselt jahedasse Tartusse sõudma sõideti nii Soomest kui Lätist ja mõistagi olid esindatud meie sõudmiskantsid Pärnu, Viljandi ja Tartu.

Veele läksid nii veteranid kui ka tegevsportlased, naised ja mehed – kokku 27 paatkonda.

Veteranid pidid sõudma kolme kilomeetri pikkusel distantsil, tegevsportlased 5,6 kilomeetrit mööda Emajõge allavoolu. Starti pääsemiseks sõuti sama distants läbi soojenduseks ülesvoolu.

Pärnakad ikka hoos

Naisveteranidest osutus parimaks paatkond, mille eestvedajad on seotud Pärnu sõudeklubiga. Nende aeg kolme kilomeetri distantsil oli 10.26. Meesveteranidest suutsid võidu koduvetele jätta SAK Tartu esindajad. Nende võiduajaks samal distantsil tuli 9.38.

Õhtupoolikul pääsesid veele tegevsportlased. Ajaga 19.24 tuli naiste arvestuses võitjaks Pärnu SK 1 võistkond. Neile järgnes 14-sekundilise kaotusega Pärnu SK Kalevi kaheksapaat. Kolmas koht tartlastele ajaga 20.32.

Oodatuimaks võis pidada meeste sõitu, kus stardis ka olümpiasportlasi. Esikoha ajaga 17.00 võitis kindla eduga Pärnu SK Kalevi võistkond. Paatkonda kuulusid Ander Koppel, Rain Harjus, Rait Merisaar, Joosep Laos, Marko Laius, Johann Poolak, Allar Raja, Sten-Erik Anderson ja roolija Siim Schvede.

Teisel pool jõge treenivad Pärnu SK esindajad saavutasid teise koha, kaotades kodulinlastele 17 sekundit. Paatkonda kuulusid Martin Rahuoja, Da­niel Liik, Tõnu Endrekson ja teised tugevad sõudjad.

Kõigest ühesekundilise kaotusega jäi kolmandaks Tartu ja Tallinna noortest sportlastest kokku pandud võistkond, kus lõid kaasa meie kodulinnas tuntud Rasmus Tensing, Joonatan Kama, Andres Nöps, Karl August Ruusalepp jt.

Hiljutisel Rio olümpial pronksi võitnud kvartetti kuulunud ja Tartus Pärnu SK 1 paatkonnas teise kohaga leppima pidanud Tõnu Endrekson märkis, et hooaja viimane võistlus Emajõel on tähtis ning kõik sportlased püüavad sellel alati osaleda. Samuti nõustus ta, et Pärnu on vähemasti praegu selgelt Eesti kõige tugevam sõudespordikeskus.

Oma paatkonna sõiduga jäi ta rahule. «Andrei Jämsa oli puudu. Oleksime olnud tugevamad,» leidis ta ja lisas, et lõpptulemust poleks see ilmselt muutnud.

Varem on paadis kaasa sõitnud ka Jüri Jaanson. «Kohtusime paar päeva tagasi, aga Tartusse tulekust polnud juttu,» rääkis Endrekson. «Ju ta siis pole viimasel ajal nii kõvasti trenni teinud, et võistlema tulla.»

Inglaste eeskujul

Mõte korraldada Emajõel kaheksapaatide võistlus sündis inglaste kuulsa iga-aastase Oxfordi ja Cambridge’i ülikooli mõõduvõtu eeskujul. Esimest korda otsustasid need kaks Thamesi jõel parima ülikooli selgitada juba 1829. aastal. Distants on inglastel 4,2 miili ehk 6,8 kilomeetrit.

Tartus korraldas esimese kaheksapaatide regati Ülo Tölp 1956. aastal. Tollane peakorraldaja ise mäletab seda päeva hästi: «Meeste paate oli kolm, naiste omi kaks.» TÜ, EPA ja TPI paatkond meeste arvestuses, naistest TPI ja TÜ. «EPA naiste paatkond jäi grippi ja nad ei saanud osaleda.»

Kuna meedia pööras sündmusele väga suurt tähelepanu, siis tahtsid ka teised sõudjad algul üksnes kõrgkoolidele mõeldud regatile. Kaks aastat hiljem, 1959. aastal, lubatigi kõik soovijad starti.

See muutis aga võistluste korraldust. Kui varem startisid kolm paati kõrvuti, siis hiljem ei mahtunud paatkonnad korraga jõele ning need lähetati eraldistardist. Nii on see ka nüüd.

Tollal harrastati sõudmist Eestis kolmes keskuses: Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Praegu sõutakse ka Viljandis ja Narvas. «Eestis on vähemalt 12 linna, kus saaks sõudmisega tegeleda ja ala kandepinda laiendada,» leidis Tölp. Võru, Põlva ja Sillamäe on vaid mõned neist kohtadest, kus tingimused sobiksid. «Sõudmine sobib eestlastele.»

Ta tõi näite, et nelja miljoni elanikuga Berliinis on üle saja sõudeklubi,  Eestis veidi üle miljoni elaniku kohta vaid seitse.

Tagasi üles