Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Samblaküttel kirbukott

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Scanpix

Põhjapõder Ruudi – ehk Rangifer Tarandus – on planeedi kiireim sprinter ja osavaim konspiraator, sest tegeliku kingivedaja varjamiseks kasvavad sarved isegi emasloomadel! Ainsana hirvlastest, sest jõuluõhtul teie elamise katusel maanduv Ruudi kuulub just sellesse sugukonda.

Tekst ja foto Põhjapõdra analüüsitoimkond

Ruudi (looma õige nimi on toimetusele teada) pikkuseks on 2000–2200 mm ja turja kõrguseks maapinnast 1100–1400 mm. Ennevanasti olid põhjapõdrad tunduvalt suuremad, sest ka kingitused olid siis toekamad ja raskemad – praktilise meelega talupojad soovisid kingiks kas seapõrsast või uut ahju –, aga tänapäeval on kingid tuntavalt kergemad. Mõelge nüüd ise, mitu nutitelefoni saab ühe korraliku ahju asemel kaasa haarata...

Seoses rahvaarvu kasvuga on tänapäeval esikohal pigem põtrade kiiruslikud omadused ja loomad valitakse ametisse armutu konkursi alusel. Kui mõni algaja astronoom või ufoloog räägib teile taevas kiiresti liikuvatest kummalistest tulukestest, siis pole need maavälist päritolu lennumasinad, vaid hoopis valiksõelumiseks kiirendamist ja manööverdamist harjutavad noored põdrad. Õppesõiduks kasutatava saani pärasse kinnitatakse enamasti vähemalt üks heledasti põlev latern, et mõni lennumasin trenni tegevale koosseisule tagant selga ei põrutaks.

Kõik saanivedajad kaaluvad umbes 200 kg ja tegemist on vaid nelikveoliste isenditega, mille sarvede all asuv pardaarvuti eelistab esi- ja tagatelje vahelises momendijaotuses vaikimisi esisilda. Esijalad on vedamise kõrval olulised ka toiduse hankimisel, sest talvel toituvad loomad samblikest, mida kaevatakse välja just esimeste jalgade abil. Põdrad suudavad samblikud kätte saada isegi 70–80 cm sügavusest lumest ja ohtralt süsivesikuid sisaldavad taimed näivad olevat tõeline raketikütus. Proovige ise ühe õhtu jooksul kingid enam kui seitsmele miljardile inimesele laiali vedada, tavalise kaku ja friikartulite najal te seda ei teeks. Kui keegi unistab Usain Bolti rekordi seljatamisest, siis tasuks otsida tarkadest raamatutest välja pilt põhjapõtrade lemmiktoidusest Cladina stellaris, seejärel te juba teate, milline nõmm tuleb kiirete jalgade saamiseks paljaks närida.

Lõpetuseks olgu kummutatud veel kaks rumalat kuulujuttu. Paljud täiskasvanud on teinud kahemõttelisi nalju tööka lojuse punase nina aadressil, kuid asja tegelik seletus on märksa proosalisem. Põhjapõdra ninas on veresooni rohkem kui veerandi võrra enam kui kusagil mujal ja just seetõttu lööb täiskiirusel kihutava Ruudi nina punakalt hõõguma, sest tervete elukommetega sõralise süda on kõigist kahjulikest ainetest puutumata. Cladina stellaris’e nimeline samblik ei talu väiksematki saastet, kasvades ainult puhtas looduses, ning just seetõttu jaksab Ruudi pump hapnikuvarustuse tagamiseks verd lausa pöörase kiirusega kehas ringi kedrata.

Ja kirpe pole saanivedajal samuti – näidatagu meile kirpu, kes suudaks end mõttekiirusel tuiskava ratsu karvades kinni hoida! Sõidu ägedusest annab aimu ka teadmine, et tegelikult kannab ka jõuluvana rakendit juhtides kaitseprille – fakt, mille vastu eksitakse enamikul illustratsioonidest –, mis on osaliselt põhjustatud ka sellest, et Ruudi kübemefiltrina töötav saba on liialt lühike ega suuda täielikult katta väljalaskeava. Mis te seal kihistate, teil oleks juba viimane aeg nüüd salmid üle korrata!

/ Scanpix

Põhjarahvaste põdratööstuse loodud superpõder

On vähe tuntud fakt, et enne Ruudit oli põhjarahvaste põdratööstuse seeriapõdraks mudel, mida tänapäevase Ruudi kõrval võib pidada super- või koguni hüperpõdraks. Põhjarahvaste põdratööstuse aegade alguse esimesed mudelid erinesid tänapäevastest Ruudidest suurel määral. Nimelt oli põhjapõdral vedavaid telgi esialgu kolm, see tähendab, et loomal oli kuus jalga. Aga oh häda! Kuuejalgse põdra dünaamikanäitajad ja tippkiirus olid nii pöörased, et inimesed olid suures hädas. Kuuejalgset põtra ei saanud kätte ükski jahimees ega karjus ja inimesi ähvardas nälg ja külm.

Ühel päeval sündis Mansimaal kangelane Mos Hum. Vastsündinud poisike hüppas hällist välja ja asus kohe kuuejalgset põtra taga ajama. See ei olnud lihtne, aga poiss oli ju alles väga väike ka. Nii nad jooksid ja tembutasid mööda maad ja taevast, kuni kangelasel õnnestus viimaks põdra kahest tagumisest jalast kinni saada ja need küljest rebida. Sellest ajast on põder nelja jalaga, tema arendatav võimsus vähenes aga nii palju, et inimesed said põtra nagu kord ja kohus pidama hakata. Taevasse jäid tembutamisest maha jäljed, mida me tunneme Linnuteena.

Teadaolevalt on tegemist esimese korraga, kui ägedal mudelil rakendati downsize’ingut. Mõned võrdlevad kahe jala eemaldamist ka olukorraga, kus korralik kuuesilindriline jõuallikas asendatakse neljapütisega.

Tagasi üles