Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti ehitusplatside räpane saladus

23
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ukrainast pärit must tööjõud elas Tallinna kesklinnas ühes toas pead-jalad koos. | FOTO: Politsei- ja piirivalveamet
Möödunud aastal avastas PPA vanast tootmishoonest elamast 27 ukrainlast ja moldovlast, kes ehitasid Tallinnas mitut objekti. Pärast PPA reidi registreeris ettevõte kogu rügemendi kiiresti ametlikult tööle. | FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Välistööjõu värbamisega seotud rikkumiste arv on jõudsalt kasvanud, sest mõned Eesti ehitusfirmad on avastanud uue rikkuseallika – ukrainlased, kes on nõus Eestis maju püsti panema mõnesajaeurose kuupalga eest, elades siin tööd tehes askeetlikes tingimustes.

«Muret teeb see, et rikkumiste iseloom on hakanud muutuma. Kui varem leidsid need aset ettevõtjate teadmatuse tõttu, siis nüüd liigub asi pigem selle poole, et ettevõtjad rikuvad teadlikult seadust,» ütles Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Indrek Aru.

Seda lugu illustreerivad fotod tegi politsei tänavu suvel Tallinnas. Ühel juhul avastati vanast tootmishoonest pead-jalad koos elamas 27 ukrainlast ja moldovlast. Info kogumisel selgus, et kamp ehitas Tallinnas tõenäoliselt mitut objekti.

Vahetult pärast ametnike kontrolli ja kartuses, et politsei on illegaalsest tööjõust haisu ninna saanud, registreeris ettevõte kogu rügemendi lühiajaliselt ametlikult tööle.

27 ukrainlast ja moldovlast majutati ühte Tallinnas asuvasse vanasse tootmishoonesse.     Foto: politsei- ja piirivalveamet

Välistööjõu elutingimused. Foto: politsei- ja piirivalveamet

Välistööjõu elutingimused. Foto: politsei- ja piirivalveamet

Pelgalt laoruumides majutuvad välismaalased ei anna põhjust menetlust alustada, kui riigis viibitakse seaduslikult, näiteks viisaga. «Kui me ei oleks kontrollima läinud ega andnud signaali, et hoiame teil pilgu peal, siis võib-olla oleks nad registreerimata edasi töötanud,» nentis Aru.

Ta lisas, et alati ei ole politsei eesmärk süütegude menetlemine, vaid ettevõtte õiguskuulekale teele suunamine.

«On olnud juhtumeid, kus rikkumiste avastamisel oleme tööandjaga ühendust võtnud, neile asjaolusid selgitanud ning andnud neile konkreetse suunise rikkumine kõrvaldada,» lisas Aru, kelle sõnul teeb politsei ka täiendavaid kontrolle.

Välistööjõule on politsei huviorbiiti sattumine tihti isegi hea uudis – 300-eurose kuupalga asemel peab tööandja pärast ametlikult tööle vormistamist hakkama maksma seadusega nõutavat 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka ehk pea 1400 eurot.

Juuresoleval fotol kitsukest elamispinda jagavad Ukraina mehed sattusid ametnike huviorbiiti lärmakaks muutunud joomingu käigus. Kesklinnas asuvasse kortermajja kutsus politsei üks majaelanik. «Kohapeal selgus, et välismaalased elasid ühes toas nagu kilud karbis, aga viibisid riigis seaduslikult,» rääkis Aru. «Me jõudsime sel puhul ka menetluseni, aga mitte kohe tol õhtul.»

Neljast mehest kaks olid varem politseile Eestis töötamisega vahele jäänud. «Alguses tegime neile hoiatuse, aga nad jätkasid töötamist. Koostöös maksu- ja tolliameti ning tööinspektsiooniga leiti mehed ehitusobjektilt ja kui nad said aru, et neid tullakse kontrollima, peitsid nad end rõdule presendi alla.»

Paarisajaeurosele trahvile lisandus nüüd juba ka viisade kehtetuks tunnistamine ja riigist välja saatmine. «Pärast korduvat rikkumist rakendame ka sissesõidukeeldu ja inimene ei tohi määratud ajal enam Schengeni alasse tulla. Kui ta on ebaseaduslikult töötamisega vahele jäänud, ta teab, mis teda ootab, aga otsustab edasi töötada, siis on karistused tema jaoks juba väga karmid,» selgitas Aru.

Enamasti on lihttöötajad aga fakti ette pandud. Mustalt töötamist nõuab kohalik ettevõte, keda karistused sageli ei kõiguta.

Tulu kaalub karistuse üles

Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu küll seadusemuudatuse, millega alandatakse välistööjõu palganõuet Eesti keskmiseni, kuid see probleemile suurt leevendust ei too.

«Kui Eesti ehitaja töötab Harju piirkonnas 1200–1400-eurose kuupalgaga, siis Ukraina päritolu inimesed on nõus töötama 300 euroga. Kui tööandja toob endale sisse kümmekond sellist inimest, siis on märkimisväärsed need summad, mis ta töötasu mustalt maksmise arvelt saab. Lisaks maksud, mis jäävad riigile tasumata,» rääkis Aru.

Politseile, tööinspektsioonile või maksu- ja tolliametile vahele jäämisel ootab ettevõtjat ees kuni 3200-eurone trahv. Lisaks saab firmal edaspidi takistada välistööjõudu ametlikult värvata ja karistus võib olla takistuseks riigihangetel osalemisel.

«Aga ettevõtte kasu on nii suur, et see kaalub paari töötaja puhul maksimaalse trahvimäära üle. Meil on reaalne juhtum, kus ettevõte ütleb, et jah, ma arvestan, et vahelejäämisel teete mulle maksimumtrahvi, aga ma olen ikka plussis,» lisas Aru.

Aru sõnul kasutavad ettevõtted nõnda ukrainlaste kehva olukorda ära, ent samal ajal on ekspluateeritavad ise sellega rahul. «Nad ise ütlevad, et teenivad Ukrainas 200 dollarit, aga siin 300 eurot kuupalka. Samas eetilised sellised kokkulepped ei ole,» rääkis Aru.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Liis Valk osutas, et nõuded välistööjõule on kehtestatud selleks, et nende riiki toomine ei kahjustaks Eest inimest ja ausat konkurentsi. Töötamiseks elamisloa andmisel on kaks üldreeglit: esiteks peab töötukassast luba küsima, et olla kindel, et sellist töötajat Eestis ei leidu. Teiseks tuleb maksta võõrtööjõule palka, mis ei solgiks kohalikku turgu.

«See ei ole ainult politsei probleem ja huvi, vaid laia ühiskondliku mõjuga probleem,» lisas Aru.

Samas leiab ka politsei, et teatud valdkondades on tööjõupuudus liiga suur, nõuded aga kohati karmid.

Näiteks on välistööjõu värbamisel palju bürokraatiat, regulatsioon on ettevõtjate ja siia tööle tulijate jaoks keeruline ning seadus koosneb lehekülgede kaupa erisustest. «Kui reeglid on selged, siis on neid ka lihtsam täita,» nentis Valk. Tuleva aasta märtsist hakkavad Eestis tööle neli migratsiooninõustajat, kes nõustavad ka ettevõtjaid.

«Meil on suur vajadus kvalifitseeritud oskustööjõu järele. Meediast käib läbi, et vaja on insenere ja arste, aga ehitajaid ja keevitajaid on täpselt samuti vaja. Eesti ehitussektoris valitseb tööjõupuudus ja kuskilt on seda tööjõudu Eestisse vaja, aga küsimus on, kas need, kes sektoris tegutsevad, on ausad ja järgivad riigi poolt kehtestatud tingimusi,» selgitas Aru.

Tema sõnul on ette tulnud, et mõni välismaalane tunnistab, et paneb Eestis oma esimest maja püsti. «Siis tekib ka küsimus, mis kvaliteediga tema töö üldse on. Ettevõtted hästi ei tunneta oma moraalset kohustust seaduse täitmisel ja mida see kõik ühiskonnale kaasa toob,» lisas Aru ja tõi näite, kuidas üks musta skeemi kaasatud ukrainlane tunnistas politseile, et Eesti ettevõtjad olid talle öelnud, et siin on nii suur tööpuudus, et toogu ta Eestisse 200 ukrainlast ning eestlased hakkavad tema firmalt teenust ostma.

«Me saime selle juhtumile käe ette ja saatsime selle inimese riigist välja,» kinnitas Aru.

Kvoot saigi täis

Tänavu on töörännet reguleerivaks sisserände kvoodiks kehtestatud 1317 inimest, mis on Liis Valgu sõnul esmakordselt ajaloos ka täitunud ning paarsada inimest on seetõttu praegu ootele pandud. Plaanide järgi ei kao kvoot kuhugi ka järgmisel aastal, mil see saab ilmselt taas olema 1317 inimest ehk 0,1 protsenti Eesti alalistest elanikest.

Seadusemuudatusega arvatakse järgmisest aastast kvoodi alt välja küll investorid, iduettevõtjad ning teised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas töötavad inimesed, kuid politsei hinnangul see vähene kontingent suurt mõju ei avalda. «Tööränne nagunii kasvab aasta-aastalt, nii et see kvoot läheb lõhki ilmselt ka järgmisel aastal,» nentis Valk.

Üks küsimus on, miks on üleüldse vaja reguleerida töörännet kvoodiga olukorras, kus teatud valdkondades on suur tööjõupuudus.

«Kvoot ei ole siiski vabandus, sest see ei ole varem täis saanud, aga eks rände suurenemisega kasvavad väärkasutused. Kas see kvoot ajendab edaspidi inimesi reeglitest mööda minema, on spekuleerimise küsimus, aga see võib mõju muidugi avaldada,» arutles Valk ja lisas, et lühiajaline töötamine (kuni kuus kuud) ei käi nagunii kvoodi alla.

Ehkki politsei ei soovi seadust rikkunud ehitusettevõtjaid avalikustada, kinnitas Aru, et ükski suur ja tuntud nimi pole ise musta tööjõudu sisse toonud. «Küll aga on viiteid, et peatöövõtjad on teadlikud sellest, et alltöövõtjatel on välistööjõu seaduslikult tööle vormistamisega probleeme,» vihjas Aru, kelle sõnul suurendab politsei töörände kasvavat trendi ning rikkumiste iseloomu silmas pidades välismaalaste töötingimuste kontrollimist.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et teemat pole liidus otseselt tõstatatud, sest liikmeteks on ausad ettevõtjad, kellel neid probleeme pole. «Oleme küll rääkinud, et tööjõudu tuleks Eestisse juurde tuua, sest spetsialiste pole piisavalt võtta ning haridussüsteem ei suuda pakkuda nii palju, kui turg vajaks,» kinnitas Peterson.

Ta ei välistanud, et probleeme võib olla alltöövõtjatega, kes ilmselt ei maksa mustalt mitte ainult välistööjõule, vaid ka kohalikele inimestele.

Kommentaar

Toomas Tamsar
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar. / Toomas Tatar

Illegaalse tööjõu kasutamist ei saa loomulikult sallida ja Eesti Tööandjate Keskliit ei kiida seda kindlasti heaks. Kuid paraku on seaduspära, et kui kuskil on ebaproportsionaalselt suured piirangud ja takistused, leiab turg muud võimalused, ka ebaseaduslikud. Ja tavaliselt jääb riigil kui piirangu seadjal seetõttu saamata näiteks maksutulu.

Tööjõupuudus on tõepoolest kahjuks tekitanud surve illegaalse tööjõu kasutamiseks. Lisaks kontrollimehhanismide tõhustamisele näeme siin lahendusena välismaalaste seaduse edasist leevendamist.

Esiteks sisserändekvoot, mis sai tänavu täis, ja ilmselt juhtub sama ka järgmisel aastal. Ent ehitussektori ja mitme teise majandusharu puhul on oluline vähendada ka kolmandatest riikidest pärit töötajatele makstava minimaalse töötasu nõuet. Kiidame riigikogu, kes eelmisel nädalal võttis vastu seadusemuudatuse, millega alandatakse palganõuet Eesti keskmiseni, kuid see ei aita sektoreid, kus töötasu on Eesti keskmisest väiksem. Oleme teinud ettepaneku viia palganõe valdkonna keskmiseni. See annab tööandjale võimaluse värvata välistööjõudu õiglase töötasu eest, samas puudub oht, et kohalikke töötajaid odavamalt töötama nõustuvate välismaalastega asendataks.

Tagasi üles