Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Palju raha, suured ootused

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tallinna linnapea Taavi Aas, peaminister Jüri Ratas ja Rahandusminister Sven Sester vaatasid eile koos linnahallis ringi. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Tallinna Linnahalli ümberehitamisse pannakse lähiaastail Eesti ehitusajaloo rekordilähedane summa: sama palju kui neljale uuele parvlaevale kokku. Valitsus loodab riigi muutumist konverentsiturismi maaks. Tasuvusuuringud näitavad aga, et vähemalt esialgu ei suuda hoone kasumit teenida.

«Praegu näitavad analüüsid, et kasumit ei õnnestu teenida kummagi funktsiooni pealt – ei kontserdi- ega ka konverentsikorralduse pealt. Arvud annavad lootust, et nullini võib hea majandamisega jõuda, aga plussini, seda mitte,» tunnistas Postimehele Tallinna Linnahalli ASi juhatuse liige Väino Sarnet.

Tõdemus, mis on viimaste aastate jooksul eemale peletanud rea rikkaid välisinvestoreid, ei kohutanud eile räämas linnahallis kohtunud kolme ministrit ja Tallinna linnapead kuigivõrd.

Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) sõnul on linnal ja riigil põhimõtteline kokkulepe: ligi sada miljonit eurot maksma minev linnahalli rekonstrueerimine peab valmima 2020. aastaks. Esimesed 80 miljonit panevad 2018.–2019. aastal kahasse välja Tallinna linn ja valitsus. Riik ei välista selleks laenu võtmist.

«On kokku lepitud see, et kui riik ja linn siia koos panustavad, oleks koos ka omandistaatus,» lisas Ratas.

Tulu tuleb hiljem

Ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) põhjendas, et EASi analüüside põhjal on konverentsiturismi näol tegu täitmata nišiga, millelt Eesti pole osanud kasu lõigata. Väidetavalt jääb ainuüksi suure konverentsikeskuse puudumise tõttu siia aastas tulemata 20 miljonit turisti, mis tähendab umbes 30 miljonit eurot saamata tulu.

Eelkõige käib jutt rahakate ärituristide meelitamisest, keda Soomes ja Rootsis on umbes 50 protsenti kõigist väliskülalistest, Eestis aga kõigest 20. «Ta kulutab rohkem, ta on ettevõtetega seotud, ta ei loe igat senti. Ja uuringud näitavad, et 40 protsenti inimestest, kes on tulnud siia konverentsile või äri eesmärgil, tulevad hiljem siia perega puhkama,» rääkis Palo.

Seega – isegi kui linnahall ise kasumit tootma ei hakka, akumuleeruks turistide raha pealinna muudesse äridesse: spaadesse, hotellidesse, kaubandusse ja mujale. «Meil ei ole kindlasti soovi teha projekte, mis hakkavad tootma kahjumit. Vastupidi, üks meie põhieesmärke on anda majandusele hoogu juurde,» rääkis Ratas.

Miljardi maksnud Auvere koostootmisjaama järel kujuneb linnahallist tõenäoliselt Eesti kalliduselt teine hooneehitusprojekt. Kulu tõstab lakke asjaolu, et omal ajal kultuuri- ja spordipaleeks rajatud 35-aastane paekivikoloss on alates 1997. aastast ehitismälestis, millele kehtivad muinsuskaitsenõuded.

Sel suvel valmis teadlastel linnahalli konstruktsioonide tehniline ekspertiis. Tulemus pole kiita: eriti halvas seisus on hoone katus ja fassaad. Kui kontserdisaali kandekonstruktsioonid ja interjööri saab veel säilitada, siis jäähalli osa läheb täies mahus lammutamisele ja tuleb taasrajada.

Kolm eraldi osa

Väino Sarnet kirjeldas, et praegune 4800 kohaga kontserdisaal peaks pärast renoveerimist muutuma Läänemere maade suurimaks esinduskontserdisaaliks. Tõsi, tänapäevastest nõuetest tulenevalt vähendatakse seal istekohtade arvu 3500ni.

Siseilme säilib, ent välja vahetatakse kõik uksed, aknad ja seinad. Lisanduma peaks mitmeotstarbeline lava, kontsertagentuuri ruumid ja helistuudio. Tasuvusanalüüsist sõltub, kas saal ehitatakse elektrilise helivõimendusega või haruldasema, eeskätt klassikalise muusika esitamiseks mõeldud akustilise võimendusega.

Praegune jäähall läheb lammutamisele. Selle asemele ehitatakse samas mõõdus koopia, mille sisemuses umbes seitse eri suurusega konverentsisaali, 500-ruutmeetrine black box ja sama suur kino. Osa konverentsiosa ja kontserdisaali ühendavast alast peab olema avatav, et eriti suurte ürituste korral saaks kasutusele võtta kogu maja. Jäähalli katusele on kavandatud teisaldatav klaaskonstruktsiooniga pind, mida saaks kasutada pidulikeks õhtusöökideks ja esitlusteks.

Hoone väliskuju ei muutu ja inimesed saavad endiselt üle maja mereni kõndida. Kuna linnahalli taga asuv sadam on ainus Tallinnale kuuluv sadam, jääb ka see alles. Lisanduvad ärid ja kohvikud.

Tallinna linnapea Taavi Aas ütles, et vana renoveerimine ongi alati uuest kallim. «Kui Allianss Arhitektid oma esimese variandiga välja tuli, oli kulu suurusjärk 130 miljonit eurot. Taheti ka lavatagust suuremaks ehitada. Siis sai neile öeldud, et tulge maa peale tagasi,» rääkis Aas. «Meie eesmärk on, et kui see maja saab valmis ja operaator hakkab siin tegutsema, siis see opereerimine jääks nulli, et siia ei peaks juurde maksma.»

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul on tähelepanuväärne seegi, et sellist riigi ja linna korralikku koostööd pole ammu olnud. Tallinna linn annab 2017. aastal linnahalli projekteerimiseks kolm ja aastatel 2018 ning 2019 kokku 40 miljonit eurot. Teist samapalju tuleb valitsuselt.

_________

KOMMENTAAR

Väino Sarnet
Tallinna Linnahalli ASi juhatuse liige

Arvan, et väga tõsise ja korraliku müügitööga on võimalik kulud nulli saada, aga kasumit siin ei teeni. Ainult konverentsidega arvestada ei saa. Juba lähteülesande koostamisel tuleb arvestada, et konverentsikeskuse saale peab sama kasutada väga erinevatel eesmärkidel. Müügitöö peab olema väga hea, mis tähendab mitu aastat ette kalendri pidamist ja oma klientide head tundmist. See on tõsine töö, mille tähtsust kiputakse sageli alahindama.

_________

TALLINNA LINNAHALL

  • Valminud 1980–1981
  • Ehitisealune pindala: 39 422 m2
  • Kohti algses kontserdisaalis 4800
  • Korruseid 4
  • Ehitismälestis alates aastast 1997
  • Arhitektid Raine Karp, Riina Altmäe
Tagasi üles