Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tallinn plaanib Paljassaare poolsaarel veisekasvatust

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Järgmisel aastal võivad Paljassaare poolsaarele ilmuda šoti mägiveised. | FOTO: Margus Ansu

Tallinna linn asub ellu viima kogukondliku linnapõllumajanduse tegevusplaani, mis näeb ette veiste kasvatamise Paljassaare poolsaarel ning kogukondlike ilu- ja köögiviljaaedade rajamise igasse linnaossa.

Tallinna linnavolikogu kinnitas mullu kevadel «Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi», kus on kirjas lähemas, keskpikas ja kaugemas perspektiivis realiseeritavad objektid. Lähiperspektiivi nimekirja sattusid peale kogukondliku linnapõllumajanduse veel õhus leviv vaba internet, meretramm, nutilahendused Tallinna elanikele ja külalistele ning jalgrataste kasutamisvõimaluste arendamine.

«Linnapõllumajandust alustame seetõttu, et kui vaadata Paljassaare poolsaart, kus on suur linnukaitseala, siis see on nii pilliroogu täis kasvanud, et seal ei saa elada ei kaitsealused linnud ega taimed,» rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu. Tema sõnul tahaks linn kõigepealt seal vohavast pilliroost jagu saada ning edaspidi seda hooldada.

«See tähendab, et linn teeb sinna karjatara ja otsib mõne eraettevõtja, kes tahab seal veiseid pidada ning ühtlasi hooldab sealset maastikku,» lisas Sarapuu. Tallinna linnaisadel on eeskujuks Pärnu, kus lasti Šoti mägiveised roostunud rannaniite taastama.

«Paljassaares võimutsesid metssead, kes ei teinud poolsaare loodusele midagi head, pigem vastupidi. Pärnu näite põhjal julgeme esialgu arvata, et nende veistega tasub tegeleda ja nad võivad Paljassaare loodusele head teha,» ütles abilinnapea.

Sarapuu tunnistas, et asja juures on veel palju läbimõtlemist vajavaid detaile, kuid laias laastus on käesolevaks aastaks kavandatud karjatara rajamine, pilliroo niitmine ja koristamine ning võsaraie. Järgmisel aastal tahetakse juba veised karjamaale tuua ning ülejärgmisel aastal võiks inimeste ja loomade ühisele korrastustööle lisanduda ka mõni keskkonnahariduslik aspekt. Projekti «Linnaloomad» eeldatav maksumus on 81 000 eurot.

Teine linnapõllumajanduse objekt on ühisaiad. «Tahaksime igasse linnaossa koos korteriühistute ja muidu huvilistega rajada õppe- või näidisaia. Oleme seda Lasnamäel ükskord proovinud ning tulemus oli päris vahva. Inimesed istutasid lilli ja hooldasid neid peenraid väga tublilt,» rääkis Sarapuu. «Selle paketi eesmärk on ühistegevus, et iga linnaosa saaks ühe ilusa aia, kus nii nooremad kui ka vanemad inimesed leiaksid endale tegevust. Linn koordineeriks seda tegevust ja kataks osa kulusid,» lisas ta. Ühisaedade eeldatav maksumus on 32 000 eurot.

Kolmas pakett on nn linnaaed, kus saab kasvatada aedvilja. «Siin on ka keskkonnahariduse aspekt. Linna keskkonnaametis on ju keskkonnahariduse osakond, mis tegeleb laste ja noorte harimisega,» lausus abilinnapea.

Sel aastal valitakse välja linnaaia jaoks sobiv ala ja asjast huvitatud kogukond ning leitakse teadusasutus, kellega koos töötatakse välja alale sobiv aiakujundus. Samuti alustatakse uuringut «Tallinna avaliku kogukonna linnaaia rajamise ja pidamise võimalikkusest ja soovitused edaspidiseks».

Järgmiseks aastaks on ette nähtud aia rajamine, avalikud koolitused kõigile huvilistele, praktika koostöös juhendajate ja õppejõududega ning uuringu kokkuvõte ja avalikustamine. Tegevuspaketi «Kogukonna linnaaed» eeldatav maksumus on 108 000 eurot.

Tagasi üles