Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pensioni suurus hakkab sõltuma tööaastatest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Toomas Huik

Valitsus otsustas eile muuta pensionivalemit nii, et pensioni I samba suurus sõltub töötatud ajast, mitte sissetulekust nagu seni. Samuti jõuti kokkuleppele eripensionide reformis ning alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaovad kaitseväelaste, prokuröride, politsei- ja piirivalveametnike eripensionid – see puudutab aga ainult inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.

«Meie ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. See tähendab, et pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL).

Pensionide solidaarsuse tagamiseks leppis valitsuskabinet kokku vanaduspensioni valemi muutmises. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.

«Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,» ütles minister.

Sotsiaalministeeriumist öeldi Postimehele, et seniseid esimese samba osakuid ümber arvestama ei hakata.

-Pension seotakse oodatava elueaga

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast – koguti kuni 1998. aastani – ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning sada protsenti solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus on siiamaani pensionäridel olnud umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See erinevus hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20 protsendi kõige suuremate ja 20 protsendi kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaksid praeguse süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne).

Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus suureks probleemiks seetõttu, et väga väikest pensioni hakkaksid saama need inimesed, kel praegu madal sissetulek.

-Praegune süsteem käib riigile üle jõu

Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mille suur mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18–63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk 32 protsenti. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41 protsenti.

Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.

Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.

FAKTIKAST

Pension

Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast.

Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi.

Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale.

Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust. PM

KOMMENTAAR

Revolutsioon võiks olla sujuvam

Eiki Nestor

riigikogu spiiker, endine sotsiaalminister (SDE)

Suund on õige. Aga kas seda peaks tegema sel moel, et me mingist aastast töötasu üldse I samba puhul ei arvesta, on iseküsimus. Seda tuleb arutada ka riigikogus. Minu esimene tunnetus on see, et ma päriselt seda seost kohe ära ei kaotaks. Võiks küll I samba puhul kõigil solidaarne osa kiiremini tõusta, sellega olen sada protsenti nõus.

Oleksin kergemini teist usku, kui ma ei oleks kohtunud hiljuti 70-aastase inimesega, kelle tööstaaž on 15 aastat. Kui temalt küsida, kuidas see võimalik on, et mida ta pärast kooli lõpetamist tegi, siis ta ei tahtnud vastata ja pärast pinnimist ütles, et on olnud kingsepp. Ja ta oli pahane, et miks tema pension nii väike on. Kindlasti oli ta hea kingsepp, teenis raha ja tuli omadega hästi toime, aga nüüd, mil ta enam kingsepatööd teha ei jaksa, tekib küsimus, et mida temaga teha, kui ta 40 aastat tööd ilma makse maksmata tegi.

Tõde selgub praktikas. Mina teeks nii revolutsioonilist sammu veidi sujuvamalt. Aga laias laastus nii suur revolutsioon see ei ole. Ka varasematel aastatel on kõigile võrdset osa I samba pensionis suurendatud ja sõltuvust tööaastatest ja palgast sõltuva osatähtsust vähendatud. See käib nii igal aastal pensionide tõstmisega. Oluline on üleminek paindlikule pensionieale. Selle eest kümme punkti! Ja veel – oluline on avada võimalus liituda II sambaga neile, kes seda pole seni teinud.

Tagasi üles