Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eestis siirati esimest korda lapsele kopsud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
15. veebruar 2017 23:59
Valterile siirdati kopsud dr Tanel Laisaare juhtimisel. | FOTO: Kristjan Teedema

Üksteist päeva tagasi siirati kopsud  Põlvamaalt pärit 15-aastasele Valterile, kes  raskele haigusele vaatamata on väga elurõõmus ja andekas poiss.

Valgjärve vallas elav Valter vajas kopsude siirdamist tsüstilise fibroosi tõttu, vahendab ERR. See on harvaesinev geneetiline hingamiselundite ja seedesüsteemi haigus, mida  välja ravida ei ole tänapäeval võimalik. Peale selle elutses poisi kopsus bakter, mida sai küll antibiootikumidega kontrolli all hoida, kuid mitte sellest täielikult vabaneda.

5. veebruaril tehti Valterile Tartu Ülikooli kliinikumis Tanel Laisaare juhtimisel kuus tundi kestnud operatsioon, mille käigus siirati talle mõlemad kopsud. Valteri ema sõnul läks operatsioon hästi.

Sündides oli Valter kaalunud kolm kilogrammi ja olnud 48 sentimeetri pikkune. Pealtnäha ei olnud tal ema sõnul midagi viga, kuid pooleaastaselt tekkis bronhiit ehk kopsutorude põletik ja siis ka bronhioliit ehk peenikeste, kõhredeta bronhiharude põletik. Pärast seda hakkasid tulema kopsupõletikud. Lõpuks avastasid arstid, et poisil on tsüstiline fibroos.

Haiguse tõttu olid Valteril hingamisraskused ja tuli võtta palju ravimeid. Näiteks võttis ta kopsus elutseva bakteri vastu kolm korda nädalas antibiootikumi, kuid ka sissehingatavat kopsuravimit ja ACCd. Kuna haiguse tõttu on Valter kleenuke ja lühike, on tarvis ka kasvuhormooni ja sonditoitu. Ravitoidusegu kulub Valteril ema sõnul 30 pakki kuus, mis läheb iga kuu maksma üle 400 euro. Sonditoidu eest pere siiski ise tasuma ei pea, sest Valterile on abikäe ulatanud lastefond ja Valgjärve vallavalitsus.

Detsembris tekkis Valteril kopsu ja rindkere vahele õhk. Parempoolne kops oli kokku surutud ja Valter ei saanud sellega hingata. Arstid tegid seetõttu tema rindkeresse pisikese ava, kuhu pandi õhu väljavõtmiseks väike toru.

See kõik ei tähenda siiski, et Valter tegevusetult kodus istuks. Ta käib üheksandas klassis, tegeleb pranglimise ehk kiirarvutamisega ja saab ise ka ravimite võtmise ja vajalike näitajate mõõtmisega hakkama. Kui kehas on hapnikku liiga vähe, kasutab ta hapnikuaparaati.

Mis pranglimisse puutub, siis selles on Valter maakonna arvestuses poiste seas esimene ja riigis üheksandate klasside arvestuses neljas-viies. «Juba esimesest klassist peale pandi mind arvutama, siis sain teada, et mul on arvutamisanne, ja siiani pranglin,» rääkis ta «Ringvaatele».

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles