Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Marina Kaljurand astub uude ametisse

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marina Kaljurand | FOTO: Liis Treimann

Eesti endine välisminister Marina Kaljurand teeb Eesti diplomaatide jaoks haruldast rahvusvahelist karjääri ja hakkab juhtima esinduslikku maailma küberruumi korrastamiseks mõeldud komisjoni, mis kuulutatakse välja homme kuulsal Müncheni julgeolekukonverentsil.

Kaljurand hakkab juhtima rahvusvahelist küberstabiilsuse komisjoni (Global Commission on the Stability of Cyberspace – GCSC), kus tema asetäitjaks saavad USA endine siseminister (2005–2009) ja kuulsa USA terrorismivastase sõja seaduse Patriot Acti üks autoreid Michael Chertoff ning India diplomaat Latha Reddy.

Komisjoni taset näitavad selle väljakuulutamine Müncheni konverentsil (kus muu hulgas möödub tänavu kümme aastat Venemaa presidendi Vladimir Putini kõnest, millest algas praeguseni kestev Moskva vastasseis läänemaailmaga) ja esinduslik liikmeskond.

Komisjoni kuuluvad näiteks «pehme jõu» kontseptsiooni autor, Harvardi ülikooli professor ja president Bill Clintoni administratsiooni kõrge ametnik Joseph Nye, Briti välisluure MI6 endine asejuht Nigel Inkster, Las Vegases peetava iga-aastase maailma suurima häkkerite kokkutuleku DEF CON asutaja Jeff Moss, Microsofti küberjulgeoleku eest vastutav asepresident Scott Charney, interneti üheks loojaks ja pioneeriks peetav Vint Cerf ning Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt.

«Komisjoni teeb eriliseks see, et kaasatakse väga mitmesuguse tausta ja teadmistega tippeksperte, keda ühendab üks eesmärk: muuta küberruum turvaliseks,» ütles Kaljurand.

Kolme aastaga on komisjoni eesmärk kokku panna põhjalik raport, mida tuleks konkreetselt teha küberruumi turvalisuse suurendamiseks. GCSC teeb ettepanekud rahvusvahelisele üldsusele – riikidele, organisatsioonidele, ettevõtetele – ning need ei ole kohustuslikud.

«Eesmärk on pakkuda välja reeglid, millest peaksid kinni riigid ja kõik küberruumis tegutsejad,» rääkis Marina Kaljurand. «See ei ole uus rahvusvaheline õigus, uut rahvusvahelist õigust saavad luua vaid riigid. Need hakkavad olema poliitilised ehk juriidiliselt mittesiduvad normid, mida täidetakse vabatahtlikult. Tihi on rahvusvahelistes suhetes poliitilised normid isegi tähtsamad, sest riigid ja üldsus saavad aru, et nende täitmine on meie kõigi huvides: need normid loovad raamistiku, milles tegutseda, ning määravad, mis on lubatud ja mis mitte.»

Rahvusvahelisi norme on vaja, kuna küberruum mõjutab elu kogu maailmas ning iga päevaga tehakse üha rohkem küberrünnakuid riikide, ettevõtete, asutuste ning inimeste vastu.

Kaljuranna sõnul arutatakse maailmas järjest rohkem, mida saaks ja tuleks teha, et tõkestada võimalus sekkuda teise riigi siseasjadesse küberrünnaku abil.

«Riigid saavad küberturvalisuse heaks palju ära teha, aga selleks, et saavutada edu rahvusvaheliselt, tuleb tegutseda koos teiste riikide, ettevõtjate, ekspertidega. Praegu aga on arutelu piiratud,» rääkis Kaljurand. «Näiteks ÜRO küberjulgeoleku ekspertide aruteludel on ainult riikide esindajad. Samal ajal kohtuvad ettevõtjad omavahel, tsiviilühiskonna esindajad omavahel jne. Meie komisjon on platvorm, kus saavad kokku poliitik ja häkker, jurist ja IT-spetsialist.»

Rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juhtimiseks tegi Marina Kaljurannale ettepaneku Hollandi valitsus. Hollandi välisminister Bert Koenders kuulutab Münchenis välja ka komisjoni moodustamise. Komisjon hakkab töötama koosoleku vormis, näost näkku saadakse kokku neli korda aastas. Muul ajal tegutseb komisjoni teenindav sekretariaat, mis asub Haagis ja San Franciscos.

«Minu kohustus on juhtida komisjoni tööd, esindada komisjoni ja tutvustada komisjoni tööd. See on suur ülesanne, arvestades teema keerukust, aga ka komisjoni liikmeskonda, kellest igaüks on oma ala absoluutne tipp,» rääkis Kaljurand. «Olen kindel, et see on väga huvitav töö ning saame kõik koos panustada sellesse, et kübermaailm muutuks avatumaks ja turvalisemaks.»

Kaljurand ütles, et ilmselt valiti ta rahvusvahelist küberkomisjoni juhtima kahel põhjusel: arvestati Eesti mainet eduka IT-riigina ning Kaljurand on küberjulgeolekuga tegelenud kümme aastat.

Seejuures ei esinda Marina Kaljurand GCSCs Eestit. «Vastupidi, ma pean olema sõltumatu, et püüda leida võimalikult laia konsensust nii inimeste kui ka valdkondade vahel,» lausus Kaljurand, kes on seejuures Eesti välisministeeriumi palgal, et anda nõu nimelt küberjulgeoleku küsimustes – ÜRO ning Eesti peatse Euroopa Liidu eesistumise eel.

Kaljuranna sõnul soovib ta kindlasti komisjoni töösse kaasata Eesti eksperte, eelkõige ettevõtlusest ja Tallinna Tehnikaülikoolist. «Nimesid ei oska praegu nimetada, pean arutama teiste komisjoni liikmetega, see hakkab sõltuma ka parasjagu käsil olevast teemast,» lausus ta.

Marina Kaljurand töötas Eesti välisministrina veidi üle aasta, ta taandus ametist möödunud septembris, kui kandideeris Eesti presidendiks. Valijameeste kogus jäi parteitu Kaljurand neljandale kohale. Välisministeeriumi töötas Kaljurand täpselt 25 aastat, sellest seitse aastat suursaadikuna.

Marina Kaljuranna juhitava komisjoni kodulehekülg www.cyberstability.org.

Tagasi üles